Praegust naftanäidendit mängitakse 30 aastat vana stsenaariumi järgi
2010-ndate naftaturu kriis on suuremalt jaolt käinud 1980-ndate stsenaariumi kohaselt: kriisiaegne hinnatõus, mis viib nõudluse vähenemiseni, seejärel hinnalangus, mis lööb nõrgemad mängijad turult välja (toona NSV Liidu ja ka paljud USA tootjad), ning lõpuks hinna- ja tootmismahu kokkulepe, mis peaks turu stabiliseerima.
1970-ndate lõpus oli mitmes lääneriigis energiakriis, mille tõttu nõudlus vähenes ja kasutusele võeti hulgaliselt energia-efektiivseid tehnoloogiaid. 1980. aastal algas Iraagi-Iraani sõda, mis kärpis mõlema riigi tootmist ja eksporti ning viis naftabarreli hinna 35 dollarini (inflatsiooni arvestades oleks see praegu 101 dollarit).
Nafta ei leidnud ostjaid ka ülimadala hinnaga
1980-ndate keskpaigaks oli nõudlus nafta järele vähenenud alla tootmismahu. Iraanist ja Iraagist naftaturule jäänud tühimiku täitis Saudi Araabia, samal ajal oli turule tulnud mitme suure leiukohaga kvaliteetne Põhjamere nafta. Kuid enam ei olnud ostjaid ja hind hakkas langema.
Aastatel 1985–1986 langes barrelihind 29 dollarilt alla 9 dollari, mis inflatsiooni silmas pidades tähendaks praegu langust 58 dollarilt 22 dollarile. Madalast hinnast hoolimata ei leidnud saudid ega viimaseid hingetõmbeid korisev NSV Liit enam oma naftale endisel määral ostjad.
1986. aasta lõpus otsustas OPEC tootmismahtu kärpima hakata, kuid hinnaleppeni jõudmine võttis ligi poolteist aastat. 1988. aasta suvel lõpetasid ka Iraan ja Iraak sõdimise.
1980-ndate lõpuks turg mõnevõrra stabiliseeruski. OPEC oli toona veel märkimisväärne hinnamääraja, tootes maailma naftast kaks viiendikku.
Järgmise hinnamürglini kulus kaks aastakümmet
Järgmisel kahel kümnendil liikus nafta hind peamiselt 20–40 dollari vahelises koridoris, kihutades Lahesõja puhkedes 1991. aastal ainult korraks 60 dollarini.
Järgmine suur hinnaralli toimus aastatel 2006–2008. Selle peatas rahvusvaheline finantskriis – nelja kuuga ehk 2008. aasta juulist oktoobrini räntsatas naftabarreli hind 146 dollarilt 61 dollarile.
Uue kümnendi alguses arvati, et kriis on möödas, ja nafta hind hakkas kosuma otsekui pärmi peal. Aga nõudlus ei tulnud järele. Vahepeal turule tulnud USA kildanafta puurijad kasvatasid hoogsalt tootmismahtu ja 2014. aasta lõpus otsustas OPEC nendega turuosa pärast võitlemiseks oma tootmismahu piirangud kõrvaldada.
Seejärel kukkus barrelihind pooleteise aastaga 29 dollarini. Hinna kosumiseks oli taas vaja, et OPEC tootmismahu kärpimist arutama hakkaks. Ainult et nüüd pole OPEC-il enam sama suurt võimu kui 30 aastat tagasi.
