Müügile jõudvad uued autod on üldjuhul järjest suuremad, mahukamad ja ökonoomsemad, sellest tingituna on ka iga uus mudel eelmisest pisut kallim. Et aga suur osa ostjaid eelistab praegu pigem soodsamat hinda ja pikemat garantiiaega kui mugavust, välimust, prestiiži, on automüüjad sunnitud uusi mudeleid juba esimesest päevast peale müüma soodushinnaga.

Mõistagi pole see üksnes Eesti autoturu iseärasus, vaid kehtib ka mujal. See omakorda sunnib autotootjaid leidma uusi hinna optimeerimise võtteid. Hea näide on Renault, mille säästumark Dacia ja selle linnamaastur Duster on tõusnud tänavu seitsme kuu automüügis crossover’ite ehk kõrgete mahtuniversaalide klassis suisa esiviisikusse.

Ka teine Prantsuse tootja, PSA, on kaalunud oma säästumargi turuletoomist, kuid kõige reaalsemate sammudeni on jõudnud tšehhide Škoda, kes esitles äsja oma kompaktautot Rapid. Seegi on mudel, mis on sisult igati kvaliteetne, kuid vormilt pigem odavamapoolne.

Samadel põhimõtetel on loodud ka peatselt müügile jõudev uus Seat Toledo. Senine müügihitt Škoda Octavia ning Seat Leon aga kasvavad pisut suuremaks, et olla võrdväärsed vastased Volkswageni sama klassi autodele.

Kuigi väike keskklass on tänavuste müügitulemuste põhjal teinud mullusega võrreldes läbi suurima languse, on just see autoklass eestlaste seas jätkuvalt kõige populaarsem. Kui mullu ulatus väikeste keskklassiautode osakaal esimese seitsme kuuga ligi 30%-ni, siis tänavu on turuosa 25%. Kasvanud on maasturite, väikeautode ja ka keskklassi turuosa ning pisut on kahanenud mahtuniversaalide esmane registreerimine.

Turuosalt teisel kohal on crossover’id (17%), mis edestavad napilt keskklassi autosid (17%). Edasi tulevad maasturid (13%), väikeautod (12%), mahtuniversaalid (9%) ning täiesti uue nähtuse ja klassina Eesti ajaloos elektriautod, mille turuosa on tänu suurele riigihankele koguni 4%.

Seda on rohkem kui premium-keskklassil (2%) ja kõrgemal keskklassil (1%). Kui riigihankena Eestisse toodud Mitsubishi i-MiEV välja arvata, on selles klassis konkurentsitu lemmik Nissan LEAF.

Tänavuse müügitabeli absoluutne liider aga on Toyota Avensis. Toyota peadpööritav edu väljendub ka paljudes teistes autoklassides. Toyota Yaris on väikeautode seas kolmandal kohal, Auris ja Corolla platseeruvad kompaktautode seas vastavalt neljandal ja viiendal kohal, crossover’ite seas on RAV4 kolmandal positsioonil, maasturite hulgas Land Cruiser 150 teine. Kokku on uusi Toyotasid tänavu registreeritud tervelt 90% rohkem kui mullu sama ajaga, arvuliselt on kasv 778 autot. See on suurim arvuline kasv kõikide automarkide seas.

Toyota kui töökindluse etalon on leidnud eestlaste südames oma kindla koha. Kas suudaks keegi seda suundumust murda?

Raske öelda, sest Pariisi autonäitusel esitletud uus Auris, soodsaim hübriidauto Yaris-Hybrid ja teadmine, et lähiaastatel teevad täieliku mudeliuuenduse läbi veel nii RAV4, Avensis kui ka teised, muutudes oma disainilt uue Aurise sarnaseks, ei anna vähimatki põhjust arvata, et Toyota populaarsus Eestis võiks kahaneda.

Küll aga on tal üha raskem võidelda oma koha eest turul Korea autotootjatega. Hyundai, Kia ja Chevrolet on oma pikkade garantiiaegade, soodsamate hindade, eeskujuliku töökindluse ja nägusa disainiga saamas üha tõsisemateks vastasteks.

Täieliku uuenduse on läbi teinud Kia Cee’d, Hyundai i30, mudelivalikusse on lisandunud Chevrolet Cruze ning lisaks on nad kõik saanud äsja mahuka universaalversiooni. Praktilisele autoostjale igati mõistlik alternatiiv.

Ka teised uudismudelid on mõeldud praktilisele autoostjale. Äsja läbis põhjaliku uuenduse Honda CR-V. Oodata tasub veel väikese mahtuniversaali Ford B-Max saabumist, Opeli väikemaasturit Mokka jt.

Pariisi autonäitus tõi kaasa ka täiesti uued Renault Clio, Seat Toledo, Chevrolet Trax-i, kuu aega varem esitleti Moskvas uut Mazda 6-t.