Piiritagused ostjad maksavad kilo ahvenafilee eest 85-100 krooni, kohalikul turul saab kilo eest aga vaid 40 krooni. Tallinna Stockmanni kalaletis maksab ahvenakilo 75 ja -filee 119 krooni. Helsingi Stockmanni kaubamajas maksab ahvenafilee aga 336 krooni.

“Jahutatud, mitte külmutatud kalafileest müüme 98 protsenti piiri taha. See tuleb kohale viia kahe päevaga. Nõudlus selle järele on väga suur ja hind kõrge. Ahvenafileed viime Saksamaale, ·veitsi, Prantsusmaale, Taani, Itaaliasse ja Kanadasse,” ütles AS Kallaste Kaluri müügijuht Andrei Krehhov. Kala kiireks kättetoimetamiseks kasutatakse lennukeid.

"Eestlaste töö kvaliteet on see, millega ·veitsi turul läbi lööme," ütles Calamaris OÜ juhataja Jaanus Kuusik. Lisaks müüvad nad toodangut läbi Taani vahendajate ka Itaaliasse ja Prantsusmaale.

"Siseturule, Eestisse, jääb väga vähe fileed, sest see on kallis ning pole eestlasele taskukohane," lisas Kuusik. Väljapüütud kalast saab 34–36 protsenti fileed. Ülejääk külmutatakse ja saadetakse Soome või Venemaale rebasefarmidesse.

Vene kalamees võib püüda väiksemat kala. Eelmisel aastal viis Kallaste Kalur kala vastuvõtutsehhi Euroopa Liidu nõuetega vastavusse. Firmad, kes suudavad investeerida, need investeerivad, teised aga töötavad vanamoodi edasi. Kalapüügis on Eesti ja Venemaa normide erinevuse tõttu probleemid aga alles jäänud. Vene kalamehed võivad püüda väiksemaid kalu kui meie omad, kuigi kala püütakse samast järvest.

Krehhovi sõnul müüvad nad kõige rohkem ahvena-, haugi- ja kohafileed. Ahvenat suudab tehas töödelda kuni tonni päevas ja koha kolm tonni. Maht sõltub kala suurusest.

Mitmele Eesti firmale osutab Kallaste Kalur fileerimise teenust ja töö tellinud firmad müüvad filee ise piiri taha.

“Sel aastal on ahvenaturg Eestis raske, st ahvenafileed on raske müüa. Samas läheb kohafilee väga hästi. Kala püüame ise Peipsi järvest. Ettevõttes on meil 130–140 töötajat – ühed püüavad ja teised fileerivad,” ütles Krehhov.

Kalandus on Kuusiku sõnul praegu madalseisus olev tõmblev tööstusharu. Kuigi praegu tooraine puudust ei ole, on hirm tööpuuduse ees olemas. Ahvenafilee jaoks on turu leidmine väga raske just tänu Venemaa madalakvaliteedilisele ja odavale toodangule.

"Venemaal ei pöörata filee kvaliteedile mingit tähtsust ja sellepärast saavad nad seda madala hinnaga müüa," ütles Kuusik.

Ahven püütakse Pärnu lahest. Kuusiku sõnul püütakse kogu ahven, mida nad töötlevad, välja Pärnu lahest kohalike kalameeste poolt.

Fileerimistehas annab tööd 28 inimesele ja selle võimsus lubab töödelda igas kuus 20–30 tonni ahvenat. "Ahvenafilee hinna jätan aga saladuseks," ütles Kuusik.

Hommikul kell viis alustavad naised tööd Pärnumaal Audru vallas asuvas puhtas, jahedas ja vesises fileerimistsehhis. Seovad endale ette põlled, tõmbavad jalga kummikud ja töötavad seni, kuni kala jätkub. Tavaliselt kella kolmeni pärastlõunal. Naine, kes on omandanud fileerimisoskuse, suudab kiiresti töötada ja on võimeline ka head palka teenima.

“Mina, kaluri naine, võin tõdeda, et sellise kalakokkuostuhinna juures pole küll mõtet meest merele lasta,” ütles Pärnumaa kaluri naine Milvi.

Pärnu kandis tuleb praegu kala Milvi sõnul võrguga jää alt tüki-, mitte kilokaupa püüda. Jää on tohutult paks ja tuuraga aukude tagumine põrutab käed ära. Sügisel maksti kalakilo eest 8–12 krooni, praegu 18–21 krooni.

Madal kokkuostuhind.“Mitte kunagi ei ole olnud ahvenal nii madalat kokkuostuhinda kui sel aastal. Vahendaja, kes ahvena kokku ostab, peab nüüd ka paberi andma ja juhul, kui ta ostab kaluri käest ilma paberita, maksab ta kalurile ka tavahinnast umbes viieka vähem. Millegipärast kardavad kalurid maksuametit nagu tuld,” ütles Milvi.

“Samas olen korduvalt näinud Pärnu suures toidukas ahvenafileed 132 krooni kilo. Olen enam kui veendunud, et kokkuostjad on kokku leppinud, et rohkem lihtsalt ei maksa. Igatahes tõmmatakse kutselisel kaluril nahk üle kõrvade,” ütles Milvi.