Prantslased valivad homme presidenti. Kuidas läheb prantsuse majandusel?

Mida lähemale Kilminajaro tipule jõuad, seda hõredamaks läheb õhk. Tuulisesse mäetippu ronimine paratamatult aeglustub ja sama tempo hoidmiseks kulub ka rohkem energiat. Majandusarengu kiirusele ja üldisele heaolu kasvule hinnangut andes ei pääse seega kunagimööda nn stardipositsioonist ehk juba saavutatud arengutasemest globaalses võrdluses, kirjutas Ärilehele Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Prantsusmaa elatustase on globaalselt ülikõrge. Seega ei ole ootuspärane oodata niivõrd kõrge elatustaseme puhul (iseloomustuseks maailma klassi keskmine palk, pensionide suurus, lühem töönädal, rohkem puhkusepäevi, kõrgem varade väärtus, kõrgem keskmine eluiga ja kõik muud sotsiaalsed hüved sh tervishoiu teenuste rahastamine) kiiret kasvuhüpet. Olgem ausad, ka hea veini hind on neil odavam ja lisaks rikas ning traditsioonidega prantsuse köök, tugevad jalgpalli meeskonnad jne.

Seega 1-1,5 protsendine stabiilne majanduskasv Prantsusmaal oleks võrreldes Hiina küll kiirema kuue protsendise, samas aga ebaühtlasemalt jaotuva ja keskkonnamõjudega edusammudega juba globaalses mõõtmes tugev tulemus!

Mis puudutab Prantsusmaa väljakutseid, siis EL raamistik koos euroga võib luua arenguks küll võimalikult head kasvutingimused (sh soodsad eurointressid, stabiilse rahvusvahelise raha mis on atraktiivne globaalse kapitali jaoks), kuid kokkuvõttes tuleb kõigil riikidelpanustada senisest rohkem oma Nokiade ja tööjõu arendamisse.

Euro on võimalikult soodsa intressitaseme juures kaitsnud ka prantslaste ostujõudu. Inflatsioon on püsinud euroala keskmise 2% lähedal. Valuuta stabiilsuse hoidmiseks pole olnud vajadust hoida sedavõrd suures mahus kulukaid välisreserve. Ettevõtete jaoks on kahanenud valuutarisk.

Kokkuvõttes on Prantsusmaa suured väljakutsed seotud täna tõenäoliselt eeskätt tööturu ja eksportiva tööstuse lisandväärtuse arendamisega. Kõrge elatustaseme hoidmiseks ja arendamiseks tuleb panustada uutesse kõrgemapalgalistesse töökohtadesse, mis sisenõudluse kõrval keskenduks üha rohkem eksporditulude arendamisele.

Mõnes mõttes on Euroopas selles osas eeskujuks tihti Saksamaa, mille jooksevkonto on üle seitsme protsendises ülejäägis majanduse kogutoodangust. Kõrgema ekspordiväärtuse juures saab Saksamaa lubada endale kiiremat võlataseme vähendamist, sisenõudluse toetamist ja kõrgemat investeeringute taset.

Prantsusmaa majandus kasvab ajaloolises võrdluses täna juba suhteliselt tempokalt (neljandas kvartalis 1,2% aastases võrdluses). Esimesed märgid on õhus sellest, et jätkuvalt probleemne 10% tasemel püsiv tööpuudus, on hakanud tööhõive kasvu taustal aeglaselt kahanema. Vähemasti veel 2015.aasta lõpuni kestnud tööotsijate arvu kasvutrend tundub olevat nüüd murtud. Rohkem kodanikke lisandub tulevikus ka tööhõivesse.

Õhus on märke nii mõneski mõttes Pariisi kevadest. Prantsuse ettevõtete kindlustunne on saavutanud tänaseks viimase 6 aasta kõrgeima taseme. Ettevõtete laenukasv elavneb, mis viitab tärkavale investeeringute nõudlusele. 2013.aasta keskpaiga paigalseisust alateson ettevõtete laenukasv teinud stabiilselt väikeseid edusamme. Madalalt baasilt on tänaseks jõutud arvestatava viie protsendise laenukasvuni.

Ka majandust enim mõjutav tarbija on tuleviku osas selgelt optimistlikum.Viimase kahe aastaga on eraisikute laenukasvutempo elavnenud kahelt protsendilt viiele protsendile aastatagusega võrreldes.

Kui majanduses läheb mõnevõrra paremini, siis peegeldub see ka jätkusuutlikumas riigirahanduses. Eelarve miinuse kahandamine kriisiaastail oli kõrge tööpuuduse ja kõrgete intresside taustal Prantsusmaale suureks väljakutseks. Eelarvedefitsiit jõudis 2009 kriisiaastal rekordilise miinus 7,2 protsendini majanduse kogutoodangust. Möödunud aasta lõpuks on jõutud defitsiiti vähendada 3,4 protsendile.

Euroala majanduse jätkuv taastumine koos madalate intressidega toetab edaspidi ka rahanduse stabiilset väljavaadet. Euroala riikidelaenuintressid on finants- ja makroriskide taandumise taustal lähenenud taaskord Saksamaale. Saksamaa intresside tase on täna aga maailma parimast klassist.

Investeerimise keskkond on muutunud paremaks kui aasta või paar tagasi. Lootus on, et sellele järgneb nüüd järk-järgult kasvav nõudlus kui õnnestub vältida geopoliitilisi ja globaalseid riske. Õhus on täna kevadisi ootusi ning tuleb loota, et lihtsalt paremale enenesetundele järgnevad reaalselt ka soojemad suveilmad.

Paljudele tuleb üllatuseks, et Prantsusmaad iseloomustab euroala keskmisest pehmem maandumine ja ootuspäraselt mõõdukam tõuskui võtta aluseks majanduskasv. Nimelt, kui viimase globaalse kriisiga kahanes enamuse Euroopa riikide majandus kriisi haripunktismärkimisväärselt (euroala umbes miinus viielt protsendilt aastase arvestuses 2009 kevadel ja taaskord üle miinus ühe protsendi aastases võrdluses 2013 alguses), siis Prantsusmaa puhul oli tegelikult langusmõlema episoodi puhul rohkem kui protsendipunkti võrra tagasihoidlikum. Kokkuvõttes ületab Prantsusmaa majanduse maht juba mõnda aega kriisieelset taset, mida ei saa öelda paljude riikide kohta.

Majanduslanguse pehmendamise hinnaks on samas kõrge riigivõla tase 96% majanduse kogutoodangust (4 kvartal 2016). See tähendab, et sisenõudluse stimuleerimiseks on edaspidi vähem lihtsamaid võimalusi. Euroala keskmine võlatase on 89,1 protsenti majanduse kogutoodangust.

Euroopa suuriigi kasvuvõimalused on üha rohkem kinni tootlikkuse ja innovatsiooni arendamises, mis on ka vananeva Eesti ühiskonna puhul pikemaajalise heaolu peamiseks kasvuvõtmeks.

Maailma majandus on pidevas muutuses, mida mõjutavad erinevad kriisid, energiaturu ja tehnoloogilise revolutsiooni põhjustatud struktuursed muutused. Kui 10 000 meetri jooksus kerkib olümplial esile ikka uusi konkurente, kes suudavad üllatada, siis muutusi juhtub ka globaalmajanduse võidujooksus.

Nimelt globaalne majanduskonkurents on viimase kümnendiga oluliselt karmistunud, mistõttu kõrgema elatustasemega Euroopariikidel nagu Prantsusmaal tuleb konkureerida nüüd odavama kulutasemega Aasia riikidega. Viimased on aga ka kriisiaastail märkimisväärselt investeerinud ja liikunud lisandväärtuse ahelas tempokalt üha kvaliteetsemate toodete ja teenuste suunas.

Selle taustal on ka suurem osa maailma majanduskasvust nihkunud arenenud riikidest arenevatele turugudele (Aasiasse). Rammusamat torti jagatakse edaspidi paljuski kaugemal koduturust ja üha rohkem teiste majandusgigantide kehtestatud reeglite alusel.

Euroopa riigid on eraldiseisvalt kõik väikesed võrreldes näiteks maailma esikohale pürgiva Hiinaga. Selleks, et kiiremalt kasvavast Aasia turust maksimaalselt osa saada, on Euroopa riikidel võimalus teha täna koostööd Euroopa Liidu vihmavarju all. Ilma ühistööta oleks raske saavutada endast kaalukamate äripartneritega võimalikult häid läbirääkimiste positsioone või kehtestada võrdsemaid mängureegleid. Ühisturg võimaldab Euroopa ettevõttetel saavutada ka vajalikku mastaabiefekti ja hajutada riske, et olla kokkuvõttes võimalikult atraktiivsed globaalse kapitali jaoks.

EL ühtsus on kaubanduse arengu kõrval tähtis ka muude oluliste heaolu mõjutavate globaalsete valuküsimuste nagu terrorism, rahvastike ränne ja geopoliitiliste kriisikollete lahendamises. Seda kõike on eraldiseisvalt kindlasti raskem teha kui ühiselt. Seega on eesseisvad Prantsusmaa ja Saksamaa edasised poliitilised valikud kahtlemata väga olulised kõikidele Euroopa riikidele.

Uued maailmamajanduse suurtegijad sunnivad ka edaspidi üha jõulisemalt Euroopa eksportööridele peale oma kaubandustingimusi, standardeid ja kui vaja ka täiendavaid turutõkkeid. Seega sõltub Euroopa riikide globaalne konkurentsivõime paraku ka võimest teha olulistes küsimustes omavahel koostööd.