Eile kirjutas Postimehes Lea Danilson-Järg pensionisammaste kasulikkusest, võrreldes oma artiklis näitlikes arvutustes Andrest ja Pearut, kes mõlemad jäid pensionile aprilli alguses. Nende ainuke erinevus seisnes II sambas ehk Andres oli panustanud II sambasse, aga Pearu mitte. Mõlemad teenisid keskmist palka ja olid enne 1999. aastat 20 aastat töötanud. Arvutuse kontrollimine ei anna kahjuks täpselt samu eeldusi kasutades sama tulemust, mis Lea Danilson-Järgil. Tegelikult annab lausa vastupidise tulemuse.

Esmalt jäi silma lihtne arvutusviga – artiklis on leitud, et enne 1999. aastat teenitud pensioniõiguste eest saab 152 eurot, aga see peaks olema 133 eurot (20 x 6,627 = 133 eurot).

Edasi uurides jäi silma pensioniindeks 5% aastas, mis on rohkem, kui Rahandusministeerium prognoosib – keskmiselt 4,2% aastas. Teisisõnu on selles arvutuses I samba tulevane väärtus liiga suureks hinnatud.

Isegi selle arvessevõtmine ei pannud arvutust klappima, sest lisaks oli kasutatud valet indekseerimise loogikat. Baasosa ja kindlustusosaku väärtus on indekseeritud erinevalt (baasosa kasvab kiiremini kui kindlustusosaku väärtus), aga Lea Danilson-Järgi arvutuses on neile samasugune indeksi väärtus antud.

Teise samba väärtust on keeruline kontrollida, sest puudub piisav info, aga II samba väljamakse jaoks saab kasutada pensionikeskuse lehel olevat kalkulaatorit. Seal saab võimaliku tulemuse kolme kindlustusseltsi juures. Danilson-Järg on nendest arusaamatul põhjusel valinud kõige madalama, Andres seda vaevalt teeks. Vahe madalaima ja kõrgeima kindlustusseltsi pakkumise vahel on 2,6 eurot kuus.

Kui parandada ära need kolm viga: 1) pensioniindeks võtta Rahandusministeeriumi prognoosist; 2) rakendada indeksit baasosale ja kindlustusosa väärtusele õigesti ja 3) võtta II samba väljamakse jaoks parim pakkumine, siis saab Andres ka aastal 2034 suuremat pensionit kui Pearu. Kui eraldada inimese enda 2% panus II sambast, siis oleks kokkuvõttes Andrese pension suurem n-ö Pearu ehk puhtast I samba pensionist.

Lähiajal pensionile minejate jaoks on kriitiline vajadus reformida väljamaksesüsteemi, et nad saaksid II sambast suuremat kasu, sest kehtival süsteemil on mitmeid vigu. Arvutuste mõte ei ole näidata, et II sammas toimib vigadeta, vaid seda, et kui ajakirjandus pensioni arvutusega eksib, siis veel raskem saab olema tavalisel pensionikogujal, kes peab hakkama hindama seda, kas tal on kasulikum teisest sambast väljuda või mitte. Igal juhul peab tegelema edasi haldustasude vähendamisega, parema tootluse saamisega ja väljamaksesüsteemi reformimisega.

Danilson-Järg polnud kriitikaga nõus ja vastas sellele oma sotsiaalmeedia lehel.