Kõrgemate riigiteenijate ametipalga seaduse (KRAPS) kohaselt indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust, kirjutab ERR.

Alates 1. aprillist 2019 kehtima hakkava kõrgeima palgamäära indeksi väärtus on 1,084. Seda korrutatakse igal aastal leitava kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamääraga, mille suuruseks on tänavu arvutatud 5690,32 eurot.

Valemi kohaselt tõuseb presidendi ja temaga võrdsustatud riigiteenijate kuupalk eelmise perioodiga võrreldes 478 euro võrra.

KRAPS-is sätestatud kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid, millega nende kõrgeim palgamäär pärast indeksiga 1,084 läbikorrutamist veel kord läbi korrutatakse, on vastavalt 1,0 presidendi, riigikogu esimehe, peaministri, ja riigikohtu esimehe puhul.

Sama korrutist korrutatakse riigikogu aseesimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, ministrite, riigisekretäri, riigikogu komisjoni esimeeste ja fraktsiooni esimeeste ametipalga arvutamisel läbi koefitsiendiga 0,85, mis teeb nende ametipalga suuruseks 5243,06 eurot. Nende palk kasvab sellest tulenevalt 406 euro võrra.

Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ning ringkonnakohtu kohtuniku palga arvutamisel kasutatakse koefitsienti 0,75, mis teeb nende ametipalgaks 4626,23 eurot, ehk kasv on 358 eurot.

Riigikogu liikme, maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65 ja ametipalk seega 4009,40 eurot, mis teeb kasvuks 311 eurot.