Üks uus konkurentsieelis on Eesti e-kodakondsus ning teine Eesti ja Soome koos arendatud teenusekanalite ühendamine tõenäoliselt järgmisel kevadel, kirjutab Kauppalehti.

Kaljulaidi sõnul tuleb nüüd analüüsida seda, millises olukorras ollakse.

„Soome analüüsi jätan ma Soome ekspertidele, aga minu arvates oleme meie, eestlased, langenud keskmise sissetuleku lõksu,“ arutles Kaljulaid. "Rahvusvahelised ettevõtted ei tule enam siia tootma traditsioonilise tehnoloogiaga tavalisi tooteid tuttavatele turgudele sellepärast, et töö on siin odavam. Me ei ole nende jaoks enam lahendus kulutuste konkurentsivõime probleemidele. Muutunud olukorras peavad meist endist saama innovatsiooni juhid. Ja nii on juhtumas: ICT sektor toodab juba 4,6 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Tunneli lõpus paistab valgus.“

Kaljulaidi sõnul on Eesti muutuste etapis, mis viib struktuuriliselt uuenenud majanduse juurde, kus talutakse varasemast kõrgemaid palgatasemeid.

„Palgad on suhteliselt kõrged ja need tööd, millest tekib üsna vähe lisaväärtust, on raskustes. Me peame leidma uusi tehnoloogiaid ja töid, mis loovad rohkem lisaväärtust. Me peame rohkem turundama, minema uutele turgudele ja looma uusi brände,“ ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi arvates ei ole vaja pöörata arengut tagurpidi ja piirata palkade tõusu administratiivselt.

„ICT sektor näiteks kannatab välja sama kõrged palgad kui Soomes. Me teame, et ka madala sissetulekutasemega tegevusalad saavad lõpuks kõrge sissetulekutasemega tegevusalade edust kasu. Siiski on sektoreid, mis on raskustes, aga uus koalitsioonilepe peegeldab seda mingil määral,“ lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi arvates on Eesti jaoks suur võimalus see, et riik on loonud ülemaailmselt ainulaadse e-valitsemise, mis on avatud ka teiste riikide kodanikele.

Lisaks e-kodakondsusele on Kaljulaidi hinnangul erakordselt tähtis asi see, et eestlased ja soomlased on koos välja arendanud Eesti andmeedastuskanalil X-Roadil põhinevad rahvuslikud infovahetusplatvormid ja teenusekanalid, mis Soome rahandusministeeriumi teatel liidetakse kokku tõenäoliselt järgmisel kevadel. See kokkusobivus on ka ülemaailmses mõõtkavas ainulaadne.

„See, et kahe iseseisva riigi infosüsteemid nii tihedalt kokku liidetakse, on konkurentsieelis meile mõlemale,“ kommenteeris Kaljulaid. „Mitte kuskil mujal ei ole midagi sellist tehtud. Meist saab hiilgav katsetuskoht ettevõtetele, kes tahavad teada, kuidas sellistel turgudel ja digitaalses keskkonnas tegutseda. Loome oma piirkonnale koos ülemaailmse eelise. On tähtis, et ettevõtted suudavad pöörata madalate halduskulude keskkonnas tegutsemise oma kasuks. Võib-olla pääseme me mõlemad riigid sel viisil stagneerunud seisundist.“