President Kaljulaid pöördus pensionireformiga riigikohtusse, valitsus saab seega pensionimaksed peatada

President Kersti Kaljulaid otsustas jätta senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

„Põhiseadus seab raami kogu me riigi ja ühiskonna toimimisele. Põhiseaduse piiridesse peavad mahtuma nii kriisimeetmed kui ka tavapärane seadusloome. Samamoodi pole olemas põhiseadusvaba tsooni valimislubaduste elluviimiseks – ka need peavad arvestama meie ühiskondliku kokkuleppe vundamendiga, meie põhiseadusega. Riigipea ülesanne on hoida seadusloome põhiseaduse vaos,“ sõnas president Kaljulaid oma otsust põhjendades.

Presidendi otsus tähendab, et valitsus saab ellu viia eile avalikuks tehtud plaani peatada seoses eriolukorraga sissemaksed teise sambasse poolteiseks aastaks. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles eile Ärilehele, et kui president kiidab - teist korda muutmata kujul Kadriorgu jõudnud - pensionireformi välja, pole vaja makseid peatada. Mitmed poliitikaeksperdid hindasid seesugust presidendi survestamist väljapressimiseks ja kriisi ärakasutamiseks enda poliitiliste huvide eest.

Ka maksete peatamise otsuse sisu vastu on olnud nädala jooksul sõnavõtte, mis peavad seda lühinägelikuks sammuks kriisi leevendamisel. Riik hoiab eelarvest sissemaksete pealt kokku sel aastal 200 miljonit eurot. Peatamise otsus vajab siiski kõigepealt seaduseelnõu koostamist ja seadusemuudatus riigikogu hääletusel piisavalt poolthääli.

Kaljulaid kinnitas täna tehtud oma riigikohtusse pöördumise otsust selgitavas avalduses, et tema käsitlus põhiseadusest ja pensionireformist ei ole kuu jooksul muutunud. Kuna parlament võttis seaduse teist korda vastu muutmata kujul, on ka riigipea argumentatsioon riigikohtusse pöördumiseks ning taotluses välja toodud vastuolud suures plaanis samad, mis seadust 7. veebruaril välja kuulutamata jättes.

„Riigikogul on meie põhiseaduse järgi väga lai voli korraldada kogu sotsiaalsfääri. Sealhulgas on parlamendil õigus muuta pensionisüsteemi neis raamides, mille oleme põhiseaduses ühiskonnana kokku leppinud. Praegu pakutud lahendus aga riivab ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega,“ sõnas riigipea.

Vabariigi President rõhutas ka, et nii ulatusliku ja kogu ühiskonda puudutava küsimuse puhul nagu see on senise pensionisüsteemi ulatuslik muutmine, on oluline küsimused selgeks vaielda kõigil võimalikel tasanditel ning lõpuks saada selgus ja kõigi poolt aktsepteeritav lahendus riigikohtust.

President Kaljulaid jättis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega kaotatakse kohustuslik kogumispension, välja kuulutamata tänavu 7. veebruaril. Riigikogu võttis seaduse muutmata kujul uuesti vastu 11. märtsil ja esitas selle presidendile väljakuulutamise otsustamiseks 16. märtsil.

Riigipea otsustas täna seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks. President Kersti Kaljulaid on varem pöördunud riigikohtusse ühel korral seoses Kaitseväe luureõiguste laiendamisega ning riigikohus tunnistas seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Vabariigi President taotlenud Riigikohtult põhiseaduse järelevalvet siiani 15 korral.