Tootsi turbatööstus lõikas tükkideks presidendi esindus-Packardi

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi esindusauto Packard lõigati 1960. aastal Tootsi turbatööstuses tükkideks ning auto raamist ehitati aiatraktor. Eesti Päevalehe andmetel paigaldati presidendi auto esilaternad ning ukselingid turbatööstuse elektrirongile. Autoosade praegune saatus on teadmata.

Tootsi Turbatööstuse ühe endise juhtivtöötaja sõnul lõigati auto tükkideks seetõttu, et Packardi varuosi polnud võimalik tollal hankida.

Tootsi Turbatööstus sai presidendi auto enda käsutusse 1955. aastal, kui ettevõtte tollasele direktorile omistati Stalini tehnikapreemia. Enne seda oli Pätsi Packard ENSV põlevkivitööstuse ministeeriumi hallata.

President Konstantin Pätsile osteti ameerika tolle aja tuntuim limusiin Packard esindusautoks 1938. aastal. Riigi esiauto oli varustatud klapptoolidega ning klaasist vaheseinaga.

Kolmekümnendate aastate lõpus oli Packardil kaks tippmudelit – Super 8 ja Twelve. Mõlemad mudelid olid tolle aja rikaste ja vägevate lemmiksõidukid, mis pakkusid luksuse ja mugavuse poolest konkurentsi inglaste Rolls-Royce’ile. Packard Twelve oli 1939. aastal USA presidendi Franklin Delano Roosevelti ametiautoks.

Arhiivipiltide järgi otsustades oli Konstantin Pätsi esindusauto Packardi odavaim limusiin Super 8 Touring Sedan. 1938. aastal toodeti Super 8-t 16 kereversioonis, kokku 2478 autot. Eri versioonidest odavaim oli Touring Sedan, mis tol ajal maksis Ameerikas 2995 dollarit.

Ajaloolaste väitel oli presidendi auto tippkiirus üle 120 kilomeetri tunnis. Neil aastatel paigaldas Packard oma esindusautodele 175-hobujõulisi 12-silindrilisi mootoreid, mis võimaldasid arendada kiirust kuni 155 kilomeetrit tunnis. Tol ajal olid Packardid maailma ühed kiiremad limusiinid. Suured Packardid olid tuntud mootori vaikse käigu, kõigi mehhanismide sujuva töö ning töökindluse poolest.

Konstantin Pätsil oli lisaks Packardile ka üks lihtrahva auto Buick.

Pärast Eesti annekteerimist viidi presidendi autod Venemaale. Kuid 1945. aastal toodi Packard taas Eestisse ning siis sõitis sellega tollane ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Johannes Vares Barbarus. Viis aastat hiljem kandis ülemnõukogu asjadevalitsus Packardi arvelt maha ning auto suundus ENSV põlevkiviministeeriumi käsutusse.