President on Eesti Energia teise plaanitava õlitehase suhtes ülikriitiline: Ida-Virumaa olukord ju hüüdis tulles

Neljapäeval Euroopa Liidu kliimaseminaril peetud kõnes võttis president Kersti Kaljulaid teemaks tänase Ida-Virumaa kriisi, mis tema sõnul hüüdis tulles ning kritiseeris "meie" käitumist, et kuigi nägime juhtuvat ette, lootsime ikkagi, et võib-olla ei juhtu. Tema sõnul on ka uue Eesti Energia õlitehase ehitamine põlevkiviga seotud kriisile lühiajaline ning samas alles aastate pärast kasutusele võetav lahendus.

Samal ajal kinnitab Eesti Energia juht Hando Sutter, et uue õlitehase investeerimisotsus tuleb 2019. aasta jooksul. "Uue õlitehase investeering on suurusjärgus 230-240 miljonit eurot ehk et natuke odavam kui esimene, mis maksis ca 270 miljonit," ütles Sutter samal päeval Ärilehele.

Kaljulaid annab aga otseselt mõista, et seda otsust ei peaks üldse kaalumagi. "Meil on ambitsioonikas eesmärk - kliimaneutraalne majandus aastaks 2050. Loodetavasti saab see sügiseks ka lukku löödud, sest praegu on siin arutuse all ka mõned leebemad stsenaariumid. On jah nii, et kulud tuleb teha kohe ja tulud on mõõdetavad põlvkondade jooksul. See on pikaajaline ja strateegiline investeering, kus kõik saavutatav ei ole pealegi lihtsasti rahas mõõdetav. Ja ka siis, kui me lõpuks midagi õnnelikult saavutame, jääbki meile mõõtmatuks see alternatiivkulu, mille me ära hoidsime ning risk, mis ei realiseerunud. Seda turuväärtusega mõõta on kaunis keeruline ja minu arvates ei peaks seda ka proovima.

Teame, et meid endid puudutab see väga lähedalt. Tänane Ida-Virumaa situatsioon ju hüüdis tulles. Tegelikult püsis CO2 kvootide hind äärmiselt madal, siis tehti mõned olulised muudatused ja me teadsime, et need muudatused viivad hinnatõusuni. Teame täna ka seda, et praegune CO2 hinnapiir on üsna selle piiri lähedal, kus isegi koos puiduhakke ja põlevkivigaasiga isegi meie kõige moodsamad plokid turule ära mahuvad.

Ühtpidi töötab seega mehhanism täpselt niimoodi, nagu me seda tahtsime. Teistpidi pidime seda ka ette nägema, aga nagu ikka lootsime, et võib-olla turg ei toimi. Toimis, ja midagi ei ole teha," rääkis president kliimaseminaril.

"Töötasin eelmisel sügisel pikka aega Ida-Virumaal ja seal on ettevõtteid, kes laiendavad tootmisvõimsuseid ja kes pakkusid tööd kolmekohalistes numbrites. Tegelikult ongi meie majanduses väga hea aeg selleks, et liikuda tõsiselt edasi. Eriti, et lühiajaline lahendus, milleni võiksime jõuda, ei ole niikuinii meile homme kättesaadav. Meil ei seisa täna kusagil veel üks või kaks Enefit või Auvere jaama, mida panna ülehomme käima. Et esimene hetk, kus võiksime uued võimsused mingilgi määral kasutusele võtta, on niikuinii nelja-viie aasta pärast.

See tähendab, et peame tõsiselt mõtlema, et kas sellised vahevariandid, mida täna mõtleme - võiksime toota põlevkivigaasi ja siis veel mõnda aega mahume CO2 emiteerides kõige selle põlevkivikompleksiga energiatootmisturule, aga anname endale ju aru, et selle investeeringu tasuvus peab olema üsna lühike, et ei jääks jälle jalgu meie eesmärkidele," rõhutas president põlevkivil põhineva elektrijaama või õlitehase ehitamise lühinägelikkust.

Niisamuti rääkis ta sellest laupäeval avaldatud intervjuus ajalehele Sakala. "Nähes siin Eestis, et meil on probleem põlevkiviga, on meil kaks varianti. Kas me võtame ka sellise vahevariandi kasutusele - teeme rohkem põlevkivigaasi, teeme veel ühe Auvere, veel ühe Enefiti - või üritame möödahüpet. /.../ Mõistlikum, tõenäoliselt tulusam ja meile riigina soodsam oleks teha see möödahüpe kohe," rääkis Kaljulaid.