President on Ukrainas: millised on kolm kahe riigi suhteid häirivat ärisõlme
Selle ehitas Eesti suurärimees Hillar Teder. Kohalike nõuete täitmiseks oli Tederil vaja 2010. aastal leida Ukrainast äripartner. Tema ettevõte Arricano Real Estate leppis Kiievi ärimehe Andrei Adamovskiga kokku, et too saab ajutiselt projekti enamuspartneriks. Leping nägi ette, et õigel ajal ostab Teder Adamovskilt taas osaluse ära ja sellega asi piirdub.
Paraku selgus, et nii asi ei käi. Ukrainlased ei andnud midagi tagasi ja puksisid Tederi projektist välja.
Tederi suurinvesteeringu saatus on paratamatult poliitiliseks muutunud, sest Teder on aastaid kohtuuksi kulutanud ja kõikjalt, sealhulgas Londoni rahvusvahelisest arbitraažikohtust, täieliku õiguse saanud, kuid tuluta. Adamovski ei anna midagi tagasi.
Usutakse, et asi on proosaline. Sky Mall toob ukrainlastele kenasti sisse. Neil pole kohtu otsuste täitmisega kiiret, sest Adamovskil on head suhted Ukraina presidendile Petro Porošenkole lähedaste inimestega ja ta tunneb end justkui vanajumala selja taga.
Piinlik Ukrainale
Tederi peamine lootus on, et Porošenko saab lõpuks aru, kui piinlik on olukord Ukrainale, ja annab karmi käsu võõralt pinnalt välja kolida. Sellest ka Kaljulaidi visiidi üks suuremaid põhjuseid.
Teine keeruline ja isegi kriminaalsete harudega probleem on seotud ärimees Marcel Vichmanni projektiga. Vichmanni ettevõte alustas 2015. aastal projekti, mis nägi ette Musta mere ääres Odessa lähedal Zatoka linnas uhke 12-kilomeetrise promenaadi arendamist. Valmis kõigest kilomeeter ning tekkisid seletamatud nõuded ja kohtuasjad. Tähelepanuväärselt seostub selle umbsõlmega Ukraina võimude operatsioon, milles justkui hukkus Vichmanni esindanud advokaat. Tegelikult osutus sündmus lavastuseks, milles väidetavasti püüti kinni muid kurjategijaid. Arendus on mattunud Ukraina ettearvamatusse kohtusüsteemi.
Viimane probleem on seotud Olympicu Ukraina kasiinoäriga. Olympicul tuli 2009. aastal ootamatult sulgeda mitukümmend sealset mängusaali, sest Ukraina võttis vastu kasiinod keelustanud seaduse. Ukraina ja Eesti vahel kehtiva investeeringute kaitse kokkuleppe järgi oleks Olympicul õigus hüvitisele. Ukraina pole seda siiani maksnud. Seda pika habemega probleemi on Eesti juhid juba Andrus Ansipi valitsemisajast peale lahendada üritanud. Juba Ansip lootis sel teemal Ukraina endist ja kukutatud riigipead Viktor Janukovõtšit veenda. Kui ukrainlased venitama jäävad, tõotab asi laheneda hoopis sel moel, et muutub Olympicu väljaostmise tõttu Eesti asemel kellegi teise probleemiks.
