Pretsedent loodud: Prantsuse telekomihiid mõisteti süüdi töötajate enesetappude põhjustamises

 (26)
Didier Lombard (keskel) 20. detsembril Pariisi kohtusse otsuse väljakuulutamisele tulles.
Didier Lombard (keskel) 20. detsembril Pariisi kohtusse otsuse väljakuulutamisele tulles.Foto: Michel Euler, AP/Scanpix

Pariisi kohus otsustas reedel, et telekomigrupp Orange ja selle endine tegevjuht Didier Lombard on süüdi töötajate moraalses ahistamises, mis tõi 2000. aastate lõpus ettevõtte ümberstruktureerimise käigus kaasa suure enesetapulaine.

Eilset kohtuotsust võib pidada pretsedenti loovaks, kuna ennustatakse, et Orange’i juhtumi eeskujul hakatakse ka teiste ettevõtete vastu kollektiivseid hagisid esitama, kirjutab Reuters. Telekomihiid, kelle 2018. aasta käive oli 3,3 miljardit eurot, on juba öelnud, et ei kaeba otsust edasi.

Pariisi kohus mõistis oma reedese süüdimõistva otsusega Orange’i endise tegevjuhi Didier Lombardi (77) aastaks ajaks vangi, sellest kaheksa kuud on tingimisi. Ka peab ta maksma 15 000 euro suuruse trahvi. Lombardi vanglakaristust lühendab asjaolu, et ta ei kujuta otsest ohtu ühiskonnale. Süüdimõistva otsuse sai ka telekomihiid Orange, kes peab maksma 75 000 euro suuruse trahvi.

„Kuigi rahalises mõistes on tegu kerge karistusega, on see esimest korda ajaloos, kui üks Prantsuse ettevõte mõistetakse kriminaalkorras süüdi moraalse ahistamise eest ja see on ettevõtte mainele väga suur löök,” nentis üks valgekraede kuritegudele spetsialiseerunud advokaat.

Seotud lood:

Ta märkis, et see kohtuotsus peaks panema ka teisi ettevõtteid muretsema, kuna loob pretsedendi moraalse ahistamise ja töötajate läbipõlemise juhtumite edasiseks käsitlemiseks. Kuigi varasemalt on tippjuhte töötajate ahistamises süüdi mõistetud – ja sel põhjusel ka vallandatud – ei ole varem seda juhtunud ühegi ettevõttega.

Prantsuse telekomihiidu süüdistati vähemalt 18 töötaja enesetapus ja 13 enesetapukatses, mis leidsid aset 2008. aasta aprillist 2010. aasta juunikuuni, kui ettevõttes oli suur ümberkorralduste aeg ning koondati 22 000 töötajat ja võeti 10 000 uut töötajat tööle.

Tegu oli endise France Telekomi erastamise käigus toimunud protsessidega, mille eesmärk oli tagada enda konkurentsivõime eraettevõttena. Kohtu hinnangul oli aga meetod, millega jõuti 22 000 inimese koondamiseni, ebaseaduslik.

2000. aastate lõpus aset leidnud enesetapulaine, mis telekomiettevõttes aset leidis, on pannud Prantsuse ühiskonna palju arutlema organisatsioonikultuuri üle. Orange on sel aastal maksnud ohvritele ja nende lähedastele ka kahe miljoni euro ulatuses kompensatsiooni.