Priske kasum: Elering astub Tallinna Veele ja Levirale kannale

Eesti firmade ärikasumi keskmine rentaablus ei ulatunud isegi buumiaastatel 2006-2007 üle 10%, kuid võrgufirma Elering sama näitaja pole alla 25% langenud. Riigiettevõte põhjendas kõrget kasumlikkust suure investeerimisvajadusega.

Kuigi võrguettevõte Elering on monopolfirmade seas kasumimarginaalilt kerkinud paljukirutud Tallinna Vee ja Levira vääriliseks, ei tee konkurentsiamet ega majandusministeerium sellest numbrit - nende vaadatud andmete põhjal olevat kõik korras. Monopolidest suurimat kulumieelset kasumimarginaali (EBITDA) näitas mulluste majandustulemuste järgi Tallinna Vesi (66,6%), millele järgnevad tele- ja raadiosaatekeskus Levira (55,5%) ning Elering (49,4%), kirrjutab Äripäev.

Tallinna Vesi ja Levira luubi all, Elering mitte. Tallinna Vee vägev kasum on harja punaseks ajanud nii Omanike Keskliidul kui ka võimuliidul, kelle käe all on valminud ja mullu suvel riigikogus heakskiidu saanud monopolide ohjeldamise seadus. Levira kasumlikkust palusid konkurentsiametil analüüsida aga Eesti Ringhäälingute Liit ja Eesti Digitelevisiooni AS.

IRLi endise juhtpoliitiku Taavi Veskimäe juhatusel tegutseva Eleringi kohta kinnitasid aga nii konkurentsiamet kui ka majandusministeerium, et kõik on normi piires. Veskimägi tõstab esile kapitali tootlikkuse. Kui kapitalimahukate börsifirmade (telekomi-, energia- ja tööstusfirmad) kasumlikkuse hindamisel vaadataksegi tihtipeale ärikasumi (EBITDA) marginaali, siis Veskimäe väitel peaks jälgima hoopis kapitali tootlikkust - marginaale peaks vaatlema mitte suhtena käibesse, vaid hoopis investeeritud kapitali, teatab ta. "Sellel põhineb ka elektrivõrkude võrgutasu arvutamise metoodika. Konkurentsiamet andis Eleringile aastaks 2010 investeeritud kapitali tootlikkuseks 7,56% ning sellele vastavaks põhjendatud ärikasumiks 399 miljonit krooni (25,5 mln eurot)," selgitas ta. Kinnitades, et Eleringi näitajad ei ületa ameti kehtestatud piiri.

Konkurentsiamet märkis, et Eleringi kasumlikkuse hindamisel tuleb eristada reguleeritavat (elektrivõrgu teenuste müük) ja reguleerimata tegevust (bilansienergia ja muude teenuste müük). Ameti väitel oli Eleringi reguleeritava tegevuse kasumimarginaal 2009. aasta andmete põhjal enne maksustamist 7,4% ning nad ei pea seda liiga kõrgeks. Veskimägi põhjendas head kasumit suure investeeringuvajadusega. "Investeeringud võrgu arenduskohustuse täitmisel ei ole meie õigus, vaid kohustus," rõhutas ta, et Elering peab varustuskindluse tagamiseks vajalikke investeeringuid tehes lähtuma seadustest ja mitmest riiklikust arengukavast.