Prisma juht: Leedu ja Poola toodete osakaal võib kasvada
Millega on õigustatud hinnatõus? Mujal maailmas näiteks kohvi hinnad langevad. Kui Eestis hinnad tõusevad, siis langemist enam ei toimu.
Kui vaadata Statistikaametit, siis masu ajal hinnad langesid. Kuigi eelmisel aastal kasvas kaupade käibemaks 18% pealt 20% peale, siis toidukaupade hinnad langesid pea 4%. Tähendab see seda, et tootjad ja müüjad langetasid majanduslanguse ajal toodete hindu. Oma sõnade kinnituseks toon siinkohal välja ka Statistikaameti pressiteate http://www.stat.ee/37931
Mul on mitmeid tuttavaid erinevates kaubanduskeskustes, seega ma tean, et tatar ei lõppenud mitte otsa, vaid oodati hinna kallinemist ja paisati see siis müüki.
Ei oska nende mitmete erinevate kaubanduskettide tuttavate eest kõnelda. Prisma Peremarketil taolist toidukauba ladu ei ole. Laos hoidmise asemel on meie edu saladuseks hoida kaupa müügisaalis ja seda müüa.
Tatra kohta küsiks, et millal on oodata selle hinna langemist. Teadupärast tõsteti hind spekulatiivselt üles, kasutades ära asjaolu, et uus saak oli koristamata. Nüüd peaks tatar koristatud olema, kuid miks on tema hind ebamõistlikult kõrge tänaseni?
Kuna me Prisma töötajatega ise tatart koristamas ja Venemaalt toomas ei käi, siis ei oska seda koristusteemat kommenteerida. Meie tarnijatest pole paraku veel keegi hinnamuutusest teada andnud.
Samas tuletaks meelde 2008. aasta naftahinna teemat, kui ka väga lugupeetud eksperdid kirjeldasid tulevikku mustades stsenaariumites ja lubasid, et ega see bensiinihind enam kunagi lange. Hübriidautode müük aga muudkui kasvas. Aga võta näpust, tulid majanduses teised ajad ja bensiinihind langes taas.
Miks Prisma peremarketil on halb põrand, näiteks: Mustakivi Prismas? Rimi ikka põranda hoodamisega võidab rohkem
Täname tagasiside eest! Ilmselt probleemiks pisut kulunud põrandaplaat, mida isegi sügavpesuga enam päris valgeks ei nühi. Aga tänud veelkord, peame ilmselt võtma ette põranda lihvimise.
Mulle meeldib ainult Prisma klienditeenindus (Rimis on praktiliselt võimatu leida viisakamat klienditeenindajat), aga midagi osta pole - puudub valik rõivades ja jalades. Lisaks, kui midagi ilmub huvitavamalt kaubadest, siis hiigelsuur hindasid! Kas on võimalik ikka kuidagi reguleerida hindasid mitte ainult toidukaupa suhtes? Sama lugu kosmeetika ja kantseleikaubaga - miks Prismas on nii kallid hinnad kosmeetikale ja koolikaubale?
Suur tänu meid kiitmast! Kõik ettepanekud valiku täiustamiseks on rohkem kui teretulnud. Meie eesmärk on teha sortiment, mis inimestele meeldiks ja tooks meile seeläbi rahulolevad kliendid.
Nii nagu toidukaubale, teeme ka tarbekaubale pidevalt hinnavõrdlusi. Äkki on tuua konkreetsemaid näiteid?
Toorainete hinnad on tõusnud. Mingi konnatiigi eurole üleminek ei ole sellega kuidagi seotud.
Toon ühe näite oma varasemast kogemusest. Nimelt töötasin mõni aeg tagasi Soomes, kus Prisma on turuliidriks. Tuli mul seal mõte, et võiksime lasta teha Prismale eraldi oma kaubamärgi telekad, mis oleksid kvaliteetsed ja soodsama hinnaga kui bränditelekad. Selgus aga tõik, et üks tehas toodaks kõik aasta jooksul Soomes müüdavad Philips telekad 7 minutiga. Selle mahu pärast pole mõtet masinaidki ümber seadistama hakata. Oleme siinses regioonis maailma mastaabis ikka üsna olematu turu jõuga.
Kui Saksamaa turg on 80 miljonit klienti, Prantsusmaa 60 miljonit. Meie aga?
Millises seisus on konkurentsiameti ponnistused saamaks teada, kas Prismat ikka survestati piima hinda tõstma või mitte? Milline on olnud tagasiside?
Konkurentsiamet tegeleb teemaga. Ega meie asi uurimist enam jälgida ei ole. Tegime oma töö kui survestamisest ametile teada andsime. Rohkem pole keegi tootjatest ega tarnijatest proovinud meid hindu tõstma sundida.
Mil moel ähvardamine ja kelle poolt teile ikkagi käis, praegu on avalikkusele esitatud suhteliselt umbmäärast infot, vaid konkurentsiameti nn külaskäikude järgi saab aru, kes asjaga seotud võisid seotud olla.
Nimelt lubas üks meie konkurent ühe meie piimatootja tooted oma kauplustest välja visata kui tootja ei pane Prismat nendega hinda ühele tasemele tõstma. Lisaks tegi üks piimatootja meie suunal ähvardusi.
Müüme soodsaimat kilepiima tänaseni hinnaga 7,90. See hind on püsinud meil alates mai kuust.
Millist kasu on piima hinna odavana hoidmine ketile andnud?
Prisma üks peamisi lubadusi on pakkuda püsivalt soodsamat hinnataset kui konkurendid. See on meie lubadus ja sellest lubadusest me ei tagane.
Prisma turuosa on jõudsalt kasvanud alates kevadest. Ja seda ka Tallinnas, kus üks meie peamisi kaupluseid (Kristiine Prisma) juba pikalt remondis olnud. Isegi siis kui jätta kõrvale uued kauplused Tartu ja Narvas, on meil tänaseks rohkem kliente kui majanduse kõrgaegadel. Ilmselt oleme midagi õigesti teinud. Ma olen kindel, et madal hinnataseme hoidmine on üks nendest õigetest asjadest.
Kas võib öelda, et Prisma hoiab üleüldiselt piima hinda all, kuna vastasel korral oleksime teistes kettides näinud juba müügil veel kallimat piima?
Loodame küll. Samas on hea meel tõdeda, et püsivalt samal tasemel pole piima hinda suutnud hoida ükski konkurent.
Kas piima hinnas on lähiajal toimumas muutuseid ja milliseid?
Ei ole hetkel mingeid muutusi plaanis.
Millised toiduained on järgmisena kallinemas, mida info hankijatelt teile ütleb?
Maailmas on kallinemas või kallinenud teravili, kohv ja suhkur. Lisaks toidule on kerkinud ka puuvilla hind. Seega kõik nende toorainetega seotud kaupade hinnad võivad tõusta ka Eestis.
Maailmaturul on hinnad tõusnud on igivana ettekääne, et igale kaubale ikka mitukümmend protsenti otsa panna. Miks on just meil niisuur hinnatõus ja inflatsioon aga näiteks Lätis ja Leedus ei ole? Meil oli inflatsioon vist 4,5% kui ma õigesti mäletan aga Lätis ainult 0, midagi protsenti. Kas maailmaturu hind siis Lätit ja Leedut ei mõjutagi? Sama asi leiva ja saia hinnaga kus targad analüütikud ja Eesti leivaliidu või mis ta oligi juht tegid väga lihtsalt selgeks, et lõpptarbja jaoks oleks pidand leib või sai keskmiselt mõnikümmend senti kallimaks minema aga reaalselt on kõigel otsas mitu krooni ja üldine hinnatõus ligi 50%. Poole kallimaks pole ju maailmaturul toorained läinud.
Turu paneb paika pakkumine ja nõudlus. Eelmisel aastal teenisid pea kõik suuremad jaeketid Eestis kahjumit. Ega ka käesolev aasta väga roosiline ole. Samas ei jäänud kauplustel muud üle kui miinusega müüa- kliendid on hinnatundlikud ja ainus võimalus konkurentsis ellu jääda oligi müüa konkurentidest odavamat hinda.
Olen nõus, et nüüd, kus majandus näitab taastumise märke on osa hinnatõusudest olnud tingitud ka Eesti majandusolukorra taastumisest. Ilmselt on paljudel tootjatel ja kauplustel ikka hapnik juba üsna otsakorral.
Täpselt nagu eespool öeldi siis Eesti on see kummaline maa kus kui maailmaturul hind tõuseb siis meil poes hind tõuseb, kui maailmaturul hind langeb siis meile ei lange, kui maailmaturul hind jälle tõuseb siis tõuseb meil hind veelgi. Juhtiv näide selles vallas on ju kütusefirmad kus olenemata sellest kas naftabarrel maksab 150 dollarit või 75 dollarit oli meil hind ikka ümarguselt 18 krooni.
Langeb ikka. Näiteks kui teravilja hinnad maailmaturul langesid, kukkusid hinnad ka meil. Kirde sai maksis 2007. aasta novembris Prismas 7.10 krooni , 2008. aastal 6,40 krooni, 2009. aastal 5,80 krooni ja 2010. aastal 7,50 krooni. Hinna muutus astub sama sammu teravilja hinna tõusu ja langusega.
Misasi on surve toiduhindadele? Saab olla ainult üks surve ja see on kaupmehe (pole tähtis, kas hulgi- või jae) kasumiahnus. Muud surved on igasuguste pseudoteadlaste, analüütikute ja vaatlejate väljamõeldised
Kui arvad, et jaekaubandusega saab ratsa rikkaks on mul sulle üks lihtne ettepanek- tee ise üks suurem toidupood. Selle loogika kohaselt peaks ju olema maas vedeleva rahaga.
Igaks juhuks küll ütlen enne, et enamus suuri jaekette teenisid eelmisel ja üleeelmisel aastal mitmekümne miljonilisi kahjumeid.
Misasi on maailmaturu hind? Hind saab olla ainult lokaalne, sest sõltub suuremalt jaolt kohalikest mõjuritest - tarbija ostuvõimest, tootmiseks vajalike ressursside ning toorme hindadest koduturul, ka imporditavatele kaupadele, isegi energiakandjatele on hinnad eri maades ning maailmajagudes lausa drastiliste vahedega. Kordan veelkord küsimust - misasi see müstiline "maailmaturu hind" ikkagi on?
Sul on mõneti õigus. Hinna paneb paika tarbija ostuvõime, ressursid, toore ja muud hinnad. Kuid seda mitte ainult lokaalsel tasandil. Hinna paneb tõesti paika see kui palju on tootele antud hinnaga ostjaid. Kui turul õunu müüa, siis mõistlik on seda teha sellise hinnaga ,et ka ostjaid oleks. Kui õuntega kauplejaid palju ja ostjaid vähe, siis hinnad langevad. Kui ostjaid palju, aga müüjaid vähe, siis hinnad tõusevad. Kuid sama turuloogika kehtib ka maailmas. Kui maailmas ikka hulk teravilja saagist loodukatastroofide tõttu hukka läks, siis ega leiva, saia ja pudru sööjate hulk sellest maailmas veel langenud. Kui aga ostjaid palju ja müüjaid vähe, saavadki teravilja müüjad küsida kõrgemat hinda. Ja seda kõigil maailma paigus.
Millal teil tuleb müügile kartulikoored ja muru ning mis hinnaga?
Kartulid on meil jõulude ajal hinnaga 2,90 kilo. Sellest koorte osakaalu ja hinda pole eraldi välja arvutanud.
Muideks USA-s on kartulikoored täitsa levinud snäks.
Kas Prismasid tuleb Tallinnas veel juurde?
Tuleb.
Kui suurt mõju avaldab hindadele konkurents? Kui palju Prisma jälgib teiste poodide hindu ja kui suures ulatuses need Prisma hinnataset mõjutavad? Millised on jälgitavad-võrreldavad kaubagrupid? Kas Prismas on ka selliseid kaupu, mille osas konkurentsi ei ole (st teistes kettides seda toodet v kaubamärki ei müüda)?
Konkurents mõjutab meid vägagi. Võrdleme oma hinnataset turu keskmisega pidevalt, sest meie lubadus on olla konkurentidest soodsamad.
Konkurents on absoluutselt kõikides kaubagruppides.
Toon juba Soomest suhkrut, kohvi, makarone, kana, šokolaadi ja palju muid asju, s.h. ka pesupulber, kui koju tulen. Oma õlle ostan ka laevalt, kütus on Soome diisel.
Hiljuti tegi Õhtuleht Soome ja Eesti Prismade ostukorvi võrdluse ning selle kohaselt oli Eesti Prisma siiski Soome omast odavam.
Arvestades, et Eestis on toidukaupade käibemaks kõrgem kui Soomes on see minu arvates väga hea tulemus. Eestis on käibemaks toidul 20%, Soomes toidul 12%. Lisaks on Soomes toidukaupade marginaalid kõrgemad kui Eestis. Ka kasumlikkus on seal oluliselt kõrgem.
Kütusehinnad on langenud ( võrreldus kõrghetkega, mil hind oli 18+ EEK), tööjõukulud on langenud...millest siis need hinnad ikkagi tõusevad ?
Kohvi, suhkru, puuvilla puhul on põhjuseks nende hindade tõus maailmas. Teine osa on aga asjaolu, et majandus on kosuma hakanud . Eks paljudel tootjatel ja kaupmeestel on masu ajal ikka näpud väga põhja läinud. Arvan, et nii mõnelegi ettevõttele on hinnatõus tänaseks elu ja surma küsimus.
Samas julgustaksin nägema ka hinnatõusu teist poolt. Pikas perspektiivis loob äriettevõtete kasum juurde uusi töökohti ja tõstab palku. Samas pankrotid suurendavad töötust.
Prisma Peremarket on kõik headel aegadel teenitud kasumi Eestisse jätnud. Tänud sellele oli meil sel aastal raha ehitada uued Prismad Narva ning Tartusse ja luua juurde üle 200 uue töökoha. Plaanime laienemise ja uute töökohtade loomisega aktiivselt jätkata.
Mis on Prisma kassiiride keskmine palk?
Kassiiride palk jääb vahemikku 6400-8600 krooni bruto.
Tulles tagasi küsimuse nr. 1 juurde, siis tihti põhjendatakse hinnatõusu maailmaturuhindadega ehk siis nagu eelnevalt mainitud, siis kui maailmaturul hind tõuseb, siis tõuseb ka meil hind ja kui maailmaturul hind lange, siis...siis meil ei juhtu midagi. Ehk siis küsimus on, kas võib olla, et Eesti kaupmees on idioot ja ostab siis kui hind kõrge on ja müüb kui hind madal?
Langeb ikka. Näiteks kui teravilja hinnad maailmaturul langesid, kukkusid hinnad ka meil. Kirde sai maksis 2007. aasta novembris 7.10 , 2008. aastal 6,40 , 2009 5,80 ja 2010 7,50 krooni. Hinna muutus astub sama sammu teravilja hinna nii tõusu kui langusega.
Kuidas on Prismas lood võrdõiguslikkusega. Kas meessoost kassiir Prismas teenib samapalju nagu samaväärset tööd tegev naiskassiir?
Meil on kõikidel kassatöötajatel kindlad palgavahemikud. Palk sõltub teadmistest ja oskustest, mitte soost.
Kas majanduslikult on kahjulik hoida poodi ka peale kella 22 lahti?
Ei ole.
Mul läks lõunal tööl teekruus katki, selline suur, korralik, poole liitrine. Tahtsin üle tee Prismast uue osta, aga seal olid ainult mingi pisikesed tassikesed müügil. Seega, miks ei ole korralikke kruuse müügil ( keraamikast ikka, mitte need termovarjandid)?
Täname tagaside eest! Edastan selle info meie ostujuhtidele. Mulle meeldivad ka suured kruusid rohkem.
Oli siis selle Säästukaardi kaotamisest mingit kasu ka?
Säästukaardi koostöö lõpetamine polnud meie soov, vaid ETK poolne. Kuna kaart kuulub naha ja karvadega ETK-le, siis polnud meil valikuvõimalust. Oleks see meie teha olnud, oleksime koostööd jätkanud.
Kui kodumaiste toiduainete hindu pikemas perspektiivis allapoole ei korrigeerita, kas ja milline on võimalikkus, et kasvavad odavate Poola ja Leedu toodete osakaal?
Kindlasti on see võimalik. Kuid kõike otsustavad tarbijad ise. Kui kliendid eelistavad odava hinnaga Poola ja Leedu tooteid, siis nende toodete osakaal ka kasvab. Kui neid tooteid aga keegi poest ei osta, siis pole ju mõtet riiulipinda nende all kinni hoida.
Milliseid toiduaineid doteerite ?
Paljusid. Piim neist ilmselt kõige enam tähelepanu saanud.
Miks Prismal pole oma säästuketti nagu seda on Rimil ?
Sest Prisma on säästukett. Oleme Säästumarketist odavamad. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=ostukorv Lihtsalt oleme Säästumarketist laiema valiku, parema teeninduse, laiemate riiulivahede ja mugavama ostukeskkonnaga.
