Professor Eamets välistööjõust: sinikraed tulevad Eestisse niikuinii, valgekraesid peab aga meelitama

Tänasel Tööandjate keskliidu aastakonverentsil „Welcome to Estonia? Sisserändest paanikavabalt" nentis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets, et globaliseerumise eest me põgeneda ei saa. Tööjõu liikumine on paratamatu. Milline on aga võõrtööjõu mõju Eestile ja eestlastele?

Üldiselt on võõrtööjõu mõjud tema sõnul järgmised:

Suureneb siseriiklik kogunõudlus;

Suureneb kaupade ja teenuste sortiment;

Uute töökohtade teke ja rohkem talente;

3D töökohad (dirty - räpased, dangerous - ohtlikud, difficult - rasked);

Paidlikum tööturg;

Võimalikud kehvemad töötingimused, millega pagulased rahul on;

Surve palkade alanemisele;

Assimileerumise tõrked suurendavad võõrandumist ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise ohtu;

Odava tööjõu sissevool pikal perioodil pärsib konkurentsivõimet;

Sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg;

Valge- ja sinikraede efekt

Eamets tõi välja, et sinikraede ja valgekraede osas on mõju väga erinev.

„Sinikraed tulevad siia nii või naa. Kas on nõudlust või mitte. Need, kes täna ootavad Prantsusmaal. Need vietnamlased, kes Eesti metsadesse eksivad. Müürid ei aita. Niisiis eeldame, et nõudus jääb samaks, aga pakkumine nende inimeste näol suureneb. See viib palgad alla. Mis juhtub kohaliku tööjõuga? Nad tõrjutakse tööturult välja, sest sissetulek väheneb," selgitas Eamets.

Valgekraedega on aga hoopis teine teema.

„See seltskond ei eksi metsadesse. Nad tulevad lennukiga, kui tulevad. Meil on neid hädasti vaja. Nad ei taha siia tulla - me ei ole nende esimeste sihtkohtade seas. Me peame neid siia tooma. Otsima ja Eestisse tirima, meelitama. Taani teeb seda väga edukalt. Neil on võrgustik, mis tegeleb ettevõtetele välismaalt tööjõu otsimisega," rääkis Eamets.

Tema sõnul võidavad valgekraedest kõik. Kasvavad palgad ning tarbimine. Tekivad ka uued madalapalgalised töökohad. „On ilmselge, et just neid inimesi on meil siia väga vaja," rääkis Eamets.