“Fakt on see, et Euroopa Keskpanga statistikalehekülg näitab must-valgelt, et me ei täida pikaajalise intressimäära kriteeriumi,” ütles Raju Äripäevale ja lisas, et rahandusministeeriumi kodulehel olev info, et me täidame intressimäära kriteeriumi, on üles pandud kaks aastat tagasi, siis kui Eesti täitis seda kriteeriumi.

“Praegu on kolme parema riigi oma 3,5 punkti ja meil on see 9. Kuidas me siis täidame kriteeriumi?” imestas Raju ning tõdes, et euro nimel pole küll praegu mõtet eelarvet kärpida, kuna see pidurdab asjatult meie majandust.

Küsimusele, millal kõige varem on Eestil võimalik euroga liituda, vastas Raju, et selleks on kaks varianti. “Kui meil õnnestub midagi eurobürokraatiale selgeks teha, mida ma ei usu, siis 1. jaanuar 2012. Kui nad jäävad oma seisukohale, et kui riiklike võlakirju ei ole, siis tuleb võtta erasektori võlakirjade pealt, siis läheb veel kauem ja kõvasti. Sellisel juhul võib minna 5-6 aastat, mis on pigem optimistlik kui pessimistlik.”

“Ta annab ainult mugavust reisimisel, mugavust ülekannetega ja natuke propagandistlikku efekti majanduse jaoks. Kõik,” selgitas majandusprofessor euro kasulikkust.