Mullu oktoobris tuli sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kokku töörühm, kus osalesid ka rahandusministeeriumi, haigekassa, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja haiglate liidu esindajad. Koos pandi kokku prognoos, milles võeti arvesse erinevaid võimalikke arenguid tervishoiupoliitikas, kirjutati sotsiaalministeeriumi blogis.

Selle prognoosi aluseks on Eesti rahvastiku areng ehk vaadatakse, milline on rahvastikuprotsesside mõju ravikindlustuse eelarvele ilma erinevate poliitiliste muudatusteta.

Analüüsi tulemused näitavad, et olenemata erinevatest võimalikest poliitilistest stsenaariumidest muutuvad haigekassa reservid järgmise kümne aasta jooksul ainuüksi rahvastikuprotsesside, elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tulemusel negatiivseks.

Näiteks, kui rahastada haigekassa poolt hinnatud katmata ravinõudlus, siis muutuksid haigekassa reservid negatiivseks juba 2017. aastal ja tõstaks tervishoiukulusid SKP-s 0,5% võrra.

Kümmekonna aasta jooksul on valminud mitmeid prognoose ja analüüse, mille järeldused on olnud ühesed. Nii leiti näiteks juba 2005. aastal valminud Praxise aruandes, et ainult palgamaksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik, arvestades vananevat elanikkonda, vähenevat tööhõivet ja tööjõumaksude laekumiste tundlikkust majanduskeskkonna muutuste suhtes.

Sarnasele järeldusele jõuti ka WHO samal aastal valminud aruandes, kus märgiti, et pikas perspektiivis tuleks kaaluda pensionäride eest lisaraha panustamist ravikindlustuse eelarvesse.

Vajadust muuta tervishoiu rahastamist kinnitavad seega mitmed analüüsid juba aastaid, ka rahvastikuprognoosid annavad üheselt mõistetava pildi.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas seetõttu valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning inimeste omaosaluse vähendamiseks.

Ministeeriumi ettepanekul tuleks ravikindlustusse tulevaid rahasid suurendada eelistatult läbi pensionäride eest panustamise.