Hiina võlaturu kasvu põhjuseks on 2015. aastal kehtima hakanud seadus, mis keelab Hiina provintsidel ja linnadel võtta pankadest laenu. Selle asemel peavad nad kaasama raha võlakirjaturult, kuna Hiina võimud tahavad pankade kohal olevaid riske minimeerida.

Praegu on Hiina kohalike omavalitsuste võlakirjaturu suuruseks triljon dollarit, kuid kolme aastaga võib turu maht kasvada enam kui kolme triljoni dollari suuruseks. Sellega jäädaks vaid veidi alla USA 3,8 triljoni dollarilisele munitsipaalvõlakirjade turule.

Sellised väljavaated ühes Hiina finantsreformidega muudavad Hiina võlakirjaturu atraktiivseks investeeringuks, leidis UBS.

Ajal kui kekspankade ebatavalised rahapoliitlised meetmed on viinud maailmas 8,6 triljonit dollarit valitsuste võlga negatiivse tootlusega instrumentideks, oleksid Hiina võlakirjad atraktiivsed nii nominaalse kui inflatsiooniga korrigeeritud tootluse alusel.

Hiina võlakirjad on kaitsva iseloomuga rahapaigutused, kuna Hiinal on investeerimisjärgu krediidireiting ja Hiina on netokreeditor.

Samas on Hiina kasvavat võlga ja aeglustuvat majanduskasvu peetud üleilmselt finantsturgudel üheks põhiriskiks. Reitinguagentuur Moody's alandas Hiina võlareitingut tasemelt A1 tasemele Aa3, tuues põhjuseks, et kogu majanduses peaks võlatase kasvama. Ettevõetud reformidel poel muud mõju kui need vaid aeglustavad majanduskasvu, teatas agentuur.

Kuigi UBSile võib tunduda võlakirjaturg võimalusena, siis Hiina valitsuse võlakirjad võivad anda märku laimeas majanduses valitsevatest probleemidest.

Varahaldusfirma PIMCO arenevate turgude portfellihaldur Isaac Meng pani tähele, et Hiina valitsuse kümne aastase võlakirja tootlus kahanes madalamaks ühe aastase võlakirja tootlusest, mis on juhtunud varem vaid ühel korral – 2013 seoses ränga krediidikitsikusega pankadevahelisel rahaturul.