Tehingute arvud on tipust kahanenud korterite puhul keskmiselt 50-70 protsenti, elamukruntide puhul umbes 80 ning elamute puhul umbes 70 protsenti. See tähendab, et buumi ajal tehti tehinguid 3-5 korda rohkem kui praegu.

“Nii drastiline tehinguaktiivsuse langus 2,5 aasta jooksul ning jätkuv ülepakkumine veab hindasid alla ka edaspidi. Novembri ja detsembri tehingute arvud olid madalad ning sarnast passiivsust võib oodata ka järgmiseks kvartaliks. Tõenäoliselt näitab jaanuar isegi veel väiksemat tehingute arvu ning jõulisemat hinnalangust. Kuigi elamispindade pakkumine ei ole märkimisväärselt viimasel ajal suurenenud, jagub tänaste tehingumahtude juures olemasolevaid kortereid veel paariks aastaks,” seisab ülevaates.

Korterite ja eramute hinnad on tipust s.o 2007. aasta suvest langenud tänaseks umbes poolteist aastat. Koguhinnalangus on maa-ameti andmetele tuginedes selle aja jooksul olnud korteritel keskmiselt 30 protsenti, elamukruntidel 30-40 ning elamutel 25 protsenti.

Viimase kvartali jooksul on korterite hinnad sõltuvalt piirkonnast ja muudest teguritest langenud keskmiselt 5-15 protsenti. Keskmisest enam on korterite hinnad langenud magalate tüüpkorteritel ning keskpärastes uuselamutes nii kesk-kui äärelinnas.

“Samuti on hinnalangus olnud suurem põllupealsetel elamukruntidel ning karbi kujul eramutel. Selliste objektide puhul ulatub koguhinnalangus kohati kuni 50 protsendini. Kuna hinnad muutuvad kiiresti, on müüjatel olukorraga keeruline kohanduda, mistõttu võib pakkumises leida nii remonti vajavaid kui ka renoveeritud tüüpkortereid, nii karbi kujul kui ka valmis eramuid samas hinnaklassis. Kuna tehinguhinna määrab turg, mitte müüja, siis selline anomaalia saab valitseda vaid pakkumishindades, mitte tehinguhindades,” seisab turuülevaates.