Menetlus alustati Postimehe ajakirjaniku päringu alusel ning see puudutab ASi Werol Tehased ja Eesti Energia vahelist katlamaja tehingut.

Ärilehe info kohaselt algatas prokuratuur septembri alguses Postimehe ajakirjaniku saadetud dokumentide ja päringu peale menetluse Weroli ja Eesti Energia vahelise katlamaja tehingu asjus kontrollimaks prokuratuurile esitatud dokumentides kajastatud andmeid.

Prokuratuurist kinnitati Ärilehele, et menetlust on alustatud , kuid kahtlustatavana ei ole praeguse seisuga kedagi üle kuulatud.

"Menetlus on algusjärgus, sel põhjusel ei ole prokuratuuril praegu võimalik täiendavatele küsimustele vastata," lisas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina.

Umbes kaks aastat tagasi tuli välja, kuidas toonane Eesti Energia nõukogu liige Kilk kauples välja ligi viie miljoni eurose tehingu, millega riigifirma ostis Werolilt katlamaja ja ehitas sinna kõrvale elektrijaama. Postimees on kirjutanud, et Kilk lasi elektrijaamal Werolile külma ja sooja müüa, kuid arved jättis tasumata.

Tehingu ajal oli Kilk nii Weroli omanik kui Eesti Energia nõukogu liige. Eesti Energia nõukogust lahkus ta 2013. aastal.

Eesti Energia sõlmis Weroliga kõnelause lepingu 2011. aasta jaanuaris, kaks kuud hiljem sõlmiti ehitusleping. Eesti Energia veidi üle viie miljoni euro maksev koostootmisjaam Weroli tehase juures sai nurgakivi sama aasta suvel.

Ärileht kirjutas 2011. aasta alguses tehase kohta järgmist: "Eesti Energia rajab 2011. aasta sügiseks Jõgevamaale, Weroli rapsiõli tehase juurde maagaasil töötava koostootmisjaama, mis hakkab lisaks elektrile ja soojusele tootma ka õli jahutamiseks vajalikku külma. Weroli tehase territooriumile rajatava koostootmisjaama elektriline võimsus saab olema 4,3 MW, soojusvõimsus 1,7 MW ning külmavõimsus 2,5 MW."

Eesti Energiast kinnitati Ärilehele, et neil nimetatud teema kohta praegusel hetkel info puudub ning uurimisorganid pole nendega ühendust võetud.

Ka peaminister Andrus Ansip on omal ajal tehingu hukku mõistnud.