Prokuratuur: Eesti Pank võis võltsida VEB Fondiga seotud dokumente
Riigiprokuratuur analüüsis talle esitatud dokumente ja kättesaadavat teavet, mis käsitlevad Eesti Panga poolt 05. aprillil 1995. aastal Vene Välismajanduspangale saadetud kirja, milles on näidatud vene residendist TSL-Internationali nõudeks 32 327 675 USA dollarit.
Sihtasutuse VEB praegune juhataja on seisukohal, et kõnealuses kirjas TSL-Internationali näidatud nõude taga olid tegelikult sel ajal valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõuded.
Nähtuvalt Eesti Panga aruannetest kohustus Eesti Pank vastavalt 1997. aasta jaanuaris sõlmitud garantiilepingule võõrandama Põhja-Eesti Pangale (mille õigusjärglaseks sai Eesti Ühispank) Eesti Panga nõude VEB Fondi vastu koos valitsuse poolt 1997. aasta alguses Eesti Pangale üle antud VEB Fondi nõudega.
Riigiprokuratuurile ei ole täpselt teada, mis toimus algselt Eesti Pangale ja valitsusele kuulunud nõuetega pärast nende võõrandamist.
Sihtasutus VEB praegune juhataja on seisukohal, et läbi sellise tehingute seeria viidi läbi algselt valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud 360 miljoni krooni väärtuses sertifikaatidega tagatud nõuete realiseerimine.
Arvestades Eesti Panga poolt 05. aprilli 1995. aasta kirjas TSL-Internationali nõudena näidatud summa suurust (umbes pool kõikide VEB Fondi sertifikaatide mahust) ja võrreldes seda Eesti Panga ja valitsuse toonaste nõuete summaga, tekib kahtlus, et kõnealuses kirjas TSL-Internationalile omistatud nõude all peeti muu hulgas tõepoolest silmas ka sel ajal valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõudeid.
Ametlikus dokumendis valeandmete esitamise näol võib olla tegemist dokumendi võltsimisega karistusõiguse mõttes, mistõttu esineb antud juhul kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kuriteokahtlus kriminaalmenetluse seadustiku § 194 mõttes. Samas ei luba kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 2 kriminaalmenetlust alustada, kui võimalik kuritegu on aegunud.
Vastavalt karistusseadustiku §-le 81 aegub kuritegu kümne aasta jooksul esimese astme kuriteo toimepanemisest ja viie aasta jooksul teise astme kuriteo toimepanemisest. Seetõttu ei ole võimalik kriminaalmenetluse alustamine juhtunu täpsemaks uurimiseks ja tõstatatud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Samuti puudub prokuratuuril pädevus kriminaalmenetluse väliselt kõnealuse teema edasiseks uurimiseks.
Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on kriminaalmenetluse alustamiseks võimalik kuritegu aegunud. "Küll aga on lisaks uurivale ajakirjandusele teemaga võimalik edasi tegeleda esiteks Eesti Pangal, kellel peaks olema kõige rohkem informatsiooni nende tehingute kohta," sõnas ta.
"Teiseks Riigikontroll, kes saaks täiendavate asjaolude valguses varasemad VEB Fondi puudutavad auditid uuesti üle vaadata ning keda ei piira aegumistähtajad," lisas Aas.
Kolmandaks on Aasa sõnul Riigikogul võimalik moodustada vastav uurimiskomisjon, milline mõte teadaolevalt 2004. aastal juba üleval oli. Riigikogu uurimiskomisjonil on samuti õigus välja nõuda asjassepuutuvad dokumendid ning kutsuda komisjoni ette isikuid, kes võiksid toonastest tehingutest midagi teada.
