Prokurör nõudis Tamsalu Veskite juhile tingimisi karistust
Prokuröri hinnangul on Jaansoo süü maksude väärarvutuses ja omastamises tõendatud ning kohus peaks mõistma talle kahe ja poole aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, teatas BNS.
Ühtlasi palus prokurör rahuldada riigi tsiviilhagi ning mõista Jaansoolt välja 6 772 271 krooni. AS-i Eesti Viljasalve tsiviilhagi tuleks süüdistaja hinnangul rahuldada osaliselt, mis tähendab Jaansoolt veel täiendavalt 725 440 krooni väljamõistmist.
Jaansoo kaitsja palus oma klient õieks mõista. Viru maakohus langetab otuse 15. novembril.
Jaansool lasub süüdistuse maksude väärarvutuses ning suures ulatuses omastamises, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse. Ühtlasi on AS Eesti Viljasalv ning maksu- ja tolliamet esitanud tema vastu kokku enam kui 7,4 miljoni krooni suuruse tsiviilhagi.
Eeluurimisel selgus, et AS-is Tamsalu Veskid toodetud kanamunade müüki ei kajastanud firma täielikult oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Toodangu müük toimus eeluurimisandetel sularaha eest ning tehingutest saadud raha kasutati töötajatele ümbrikupalkade maksmiseks ning muudeks kulutusteks. Osa raha kanti siiski ka Tamsalu Veskite arveldusarvetele.
Eeluurimisel selgus, et audiitori arvamuse kohaselt varjas Tamsalu Veskid aastatel 2001-2004 käivet vähemalt 10 390 000 krooni ulatuses. Lisaks toimus samal ajavahemikul firmas veel käibe varjamine ja sularaha omastamine veidi rohkem kui 9,2 miljoni krooni ulatuses, tuvastas audiitor.
Süüdistuse teine episood puudutab Eesti riigi toiduteravilja julgeolekuvaru kadumist. Nimelt sõlmiti 2002. aasta oktoobris AS-i Eesti Viljasalv ja Tamsalu Veskite vahel julgeolekuvaru hoiuleping toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmiseks Tamsalu Veskites.
2004. aasta 5. veebruaril korraldas Eesti Viljasalv oksjoni, mille käigus müüdi julgeolekuvarude koosseisu kuuluvat ning Tamsalu Veskites hoiul olevat teravilja kogumahus 3084,40 tonni. Oksjoni võitnud aktsiaseltsid aga andsid sama aasta märtsis teada, et neil on probleeme toidunisu kättesaamisega.
Uurimisel selgus, et julgeoleku varuks mõeldud teravilja oli kasutatud Tamsalu Veskitele kuuluvate kanade ja sigade söötmiseks. Taolise tegevuse tulemusel tekitas Jaansoo riigireservi toiduteravilja julgeolekuvarudes 362,7 tonni toidunisu puudujäägi ning Eesti Viljasalvele varalist kahju summas kokku 725 941 krooni.
Jaansoo sai süüdistuse maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast.
Lisaks süüdistab prokuratuur Jaansood tema valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises suures ulatuses.
