Liit märkis, et "sektori ettevõtted said plaanitavast maksutõusust teada 2013. aasta lõpus ning see info ajendas põhjalikult uurima keskkonnatasude mõju sektori käekäigule.

"Vastav uuring telliti Ernst&Youngilt ja see valmis 2014. aasta mais. Põhjalik uurimus näitab selgelt, et järjekordne maksutõus võib Eesti põlevkivitööstusele mõjuda laastavalt. Juba 2020ndate alguses kaotaks sektor ligi 90% oma tööjõust ning riigis lõppeks põlevkivist elektritootmine. Mõistliku maksustamise tulemusel võiks põlevkivitööstus toota pikemas perspektiivis ligi kolm korda rohkem maksutulu. Seda tingimusel, et sektor saab vabalt areneda ja seda ilma riigi täiendavate investeeringute või abita," ütles liidu tegevjuht Hallar Meybaum.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa on varasemalt keskkonnatasude võimalikku tõusu kommenteerides Ärilehele öelnud, et VKG väärtusahel on mõnevõrra pikem kui Eesti Energial.

"Meie toodame põlevkivist ka peenkeemiat, mida saab kätte just meie vanadest Kiviteri-tüüpi tehastest, ja müüme soojusenergiat. Kui võtta arvesse, et kaevandusest tehasesse ja lõpuks lõpptarbijale mineva põlevkiviga tehakse väga erinevaid liigutusi, mis on kõik eri moel maksustatud – sealhulgas on ka kõrgepalgaliste spetsialistide tööjõumaksud –, siis saab riik iga põlevkivi tonni pealt VKG-lt ligikaudu 18 eurot riigimakse (Eestis kaevandatakse aastas kokku 20 miljonit tonni põlevkivi). Eelmisel aastal maksime riigikassasse kokku 45 miljonit eurot erinevaid makse," selgitas Rohumaa tänavu juulis Ärilehele.

Milline on kõrgepalgaliste spetsialistide palk?

"Ettevõtte keskmine palk on 1400 eurot brutos. Keskmise kisuvad alla autojuhid – neid on palju – ja lihtsamaid töid tegevad operaatorid. Aga kõvemad kaevurid saavad kätte 2400 eurot. See on Ida-Virumaal väga korralik palk. Kindlasti ei vasta tõele kaugete tallinlaste ettekujutus, et kaevur on mingisugune kirkaga joodik," lisas Rohumaa.