Protestijad: massipiirang võiks suurem olla ka ainult talvel

 (2)
Protestijad: massipiirang võiks suurem olla ka ainult talvel
Foto: Siim Lõvi

Metsavedajate hinnangul kannataks Eesti teed välja veokeid massiga kuni 60 tonni, kusjuures praegune 44 tonni piirang võiks püsida näiteks suvel ning ohtlike sildade peal.

Talvel on teede kandevõime midagi sootuks muud, ütles erametsaliidu juht Ants Varblane tänasel pressikonverentsil.

Pikemas perspektiivis tuleb teid ehitada ning rajada tugevamad sillad, kuid on üks asi, mis on koheselt rakendatav.

"Viimased nädal aega on olnud kümme kraadi külma. Siis on nende teede kandevõime hoopis teine ja see autode mõju teedele hoopis teine. See paindlikuks muuta, nii nagu maanteeamet kuulutab välja, et kuskil on libe, kuskil on tuisk, nii kuulutab ta välja, et nendel päevadel on nende trasside kandevõime 60 tonni. Autod saaksid siis sõita oma maksimaalse kandevõimega, see annaks ka palju juurde. Meil oleks siis võimalik talvel, siis kui teed pole nii koormatud muu transpordi poolest, saaksime selle metsavedamise ära teha ja me ei segaks suvist turismivoogu," ütles Varblane.

Ta rõhutas, et massipiirangu suurendamise puhul on jutt suurtest riigiteedest, mis väidetavalt ei kannata selliseid koormusi või sellist täismassi. Aga see puurkoorem ju reeglina pannakse autole metsatee ääres. Huvitav, kuidas need selle välja kannatavad, küsis Varblane.

Seotud lood:

"Ja mäletan, erametsaliidu esindusega kohtusin ka minister Partsiga (majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts - toim) ja rääkisin ka ja tundus küll, et tema arvates pole teedega asi hull, aga "mina ministrina ei saa ikka vastutada selle eest, kui sild kokku kukub ja inimesed selle juures hukka saavad." Tema ei saa sellepärast käsumajandust rakendada," meenutas Varblane.

Metsatööstusliidu juhi Ott Otsmanni sõnul saaks sildadele rakendada massipiiranguid. Mullu tehtud puidutranspordi maksromajandusliku uuringu kohaselt ei kannataks 60 tonnist massipiirangut välja 42 silda.

"Loomulikult on need sillad ka esmases remondiplaanis," ütles Otsmann, lisades, et need sillad tuleb korda teha nii või teisiti.

Osadel sildadel on ka praegu massipiirangud.

Üks nendest on Narva maanteel asuv Purtse sild, mis näiteks läheb kapitaalremonti suvel.

Lisaks massipiirangule sildadel saab piirata ka nende kiirust.

"Ühe soovituse andus uuring veel, et sildadel saab piirata ka raskemate veoste kiirust, näiteks 80 kilomeetrini tunnis, et see vähendaks sildadele mõjuvat dünaamilist koormust," ütles Otsmann.