Prügifirmad läksid omavahel kisk­lema

MTÜ Ees­ti Pa­ken­di­ring­lus ja Ees­ti suu­rim prügi­fir­ma Ragn-Sells on tülli pöö­ra­nud, sest vii­ma­ti ni­me­ta­tu on ha­ka­nud esi­me­selt lin­na­des ja val­da­des ole­vaid ava­lik­ke pa­ken­di­kon­tei­ne­reid üle löö­ma.

Pa­ken­di­ring­lu­se tee­nin­dus­ju­hi And­res Sip­la­se sõnul on Ragn-Sells alus­ta­nud oma­va­li­tus­tes lo­bitööd, et mee­li­ta­da neid se­ni Pa­ken­di­ring­lu­se kor­ral­da­da ol­nud pa­ken­di­te ko­gu­mist Ragn-Sell­si­le üle and­ma. Prae­gu­seks on see te­ma kin­ni­tu­sel prügi­fir­mal kor­da läi­nud paa­rikümnes val­las, kus on saa­dud pa­ken­di­kon­tei­ne­ri­te tee­nin­da­mi­se õigus en­da­le.

“Küsi­mus po­le sel­les, et tao­li­ne te­ge­vus mei­le ei meel­di, vaid kust saab Ragn-Sells sel­leks ra­ha?” nen­tis Sip­la­ne. Sip­la­ne sel­gi­tas, et ra­ha pan­ken­di­ko­gu­mi­se kor­ral­da­mi­seks on taas­ka­su­tu­sor­ga­ni­sat­sioo­ni­de käes ning nii peab Ragn-Sells sel­li­se tee­nu­se ta­su­ta pak­ku­mi­se eest pea­le maks­ma.

Sip­la­ne aval­das kaht­lust, et prügi­fir­ma soovib ra­ja­da taas­ka­su­tu­sor­ga­ni­sat­sioo­ni­dele kon­ku­rendi. “Isee­ne­sest po­le sel­les ju mi­da­gi hal­ba, kuid see ei to­hiks toi­mu­da ela­ni­ke ra­ha eest, kes en­da tea­da mak­sa­vad Ragn-Sell­si­le vaid oma ol­meprügi ära­veo eest,” nen­tis Sip­la­ne.

Ragn-Sell­si äri­juht Agu Rem­melg ei pi­da­nud Sip­la­se ra­ha­ga seo­ses lau­su­tut pii­sa­valt tõsi­selt võeta­vaks, et se­da üld­se kom­men­tee­ri­da.

“Pa­ken­dior­ga­ni­sat­sioo­nid po­le suut­nud ter­ve aas­ta jook­sul ära kor­ral­da­da, et ela­ni­kel oleks pii­sa­valt võima­lu­si pa­ken­di­te äraand­mi­seks,” sel­gi­tas Rem­melg põhjust, mis on aja­nud ko­ha­li­ku prügi­hiiu pa­ken­di­kon­tei­ne­ri­te kal­la­le. “See on nen­de te­ge­ma­ta töö ning loo­mu­li­kult — kui kee­gi hak­kab se­da ise ära te­ge­ma, on ki­sa suur. Kon­ku­rent­sist on prae­gu puu­du ning se­da on hä­das­ti va­ja, ku­na prae­gu­ne süsteem liht­salt ei toi­mi.”

Ar­ves­ta­des muu­da­tu­si, mis järg­mi­sel aas­tal pa­ken­di­te taas­ka­su­tu­se val­las te­hak­se, saa­vad jäät­me-käit­le­ja­te ja­ge­le­mi­se põhju­sed sel­ge­maks. Kui prae­gu tu­leb iga lii­ki pa­ken­dijäät­meid kok­ku ko­gu­da ja taas­ka­su­tus­se suu­na­ta 15% osas, siis järg­mi­sest aas­tast hak­ka­vad keh­ti­ma mi­tu kor­da kõrge­mad piirmää­rad. Näi­teks plast­pa­ken­deid tu­leb taas­ka­su­tus­se suu­na­ta 55, me­tall­pa­ken­deid 60 ning pa­ber- ja klaas­pa­ken­did ko­gu­ni 70% ula­tu­ses.

“Loo­mu­li­kult as­tu­me sam­me, et ol­la kaar­dil ja pak­ku­da pa­ri­mat tee­nust. Et­tevõtte­na ei saa me neid võima­lu­si ma­ha ma­ga­da,” tä­hen­das Rem­melg.

Pakendiseadus näeb alates 2009. aastast ette järgmise kogumiskonteinerite tiheduse: maapiirkondades üks kogumispunkt 500 elaniku kohta; linnades asustustihedusega 500–1000 elanikku ruutkilomeetri kohta üks punkt 1000 meetri raadiuses; linnades asustustihedusega üle 1000 elaniku ruutkilomeetri kohta punkt 500 meetri raadiuses.

MTÜ Eesti Pakendiringlus kogub pakendijääke enamasti paberpakendikonteinerite ja segapakendikonteineritega. Paberpakendikonteineritesse võib panna kõiki puhtaid paberist või papist pakendeid. Segapakendikonteineritesse võib panna kõigist muudest materjalidest (metall, klaas, plast, kile jne) müügipakendeid — nende konteinerite sisu läheb hiljem sortimisele. Praeguseks on Pakendiringlusel üle Eesti ligikaudu 2500 konteinerit.

Pakendiringlusega on liitununud üle 2000 ettevõtte. Teise taaskasutusorganisatsioonina tegutseb Pakendiringluse kõrval Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines