16. juulist hakkab Eestis kehtima kaks aastat tagasi vastu võetud prügilamäärus, mille järgi ei tohi enam ladestada purustamata rehve. Riik on pannud rehvide purustamise maaletoojate kanda, mistõttu nii pruugitud kui ka uute rehvide hind võib tõusta. Samas võimaldaks määrus üleminekuraskuste järel autoomanikul rehvid ära anda tasuta, kirjutab Postimees.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul soovib riik rehvide utiliseerimist korraldada Põhjamaade eeskujul, kus see on tootja kanda.

Soomes maksavad rehvifirmad tootjavastutuse organisatsioonile sõiduauto rehvi eest näiteks vähemalt 1,8 eurot iga riiki toodud rehvi eest. Ka Eesti ei soovi rehvidele aktsiisi kehtestada, kui tootja vastutuse põhimõte tööle hakkab.

MTÜ Rehviliitu koondunud 16 ettevõtet, mis hõlmavad ligi 80 protsenti Eesti rehviturust, kavatsevad anda autokummid esialgu prügilatesse hoiule, hiljem aga jagada kulusid maaletoojate vahel vastavalt riiki toodud rehvide kogusele. Tarbijatele tähendaks see kõrgemaid hindu, samas tõuseks see hind vaid kuni kolm protsenti.

MTÜ Rehviliit juhatuse liikme ja Goodyear Dunlop Tires Baltic müügijuhi Marek Mooruse sõnul on praegu seadustes tühimik, sest prügilatesse rehve anda ei saa, purustamiseks pole aga seadmeid.

ASi Tallinna Prügila juhatuse liikme Raivo Uukkivi sõnul rehve prügilasse vastuvõetavate jäätmete hinnakirjas pole. Uukkivi sõnul on rehvide mitmeaastane hoiustamine kulukas. Nii ulatus viie tuhande tonni säilitamiseks Rehviliidule tehtud pakkumine ligi miljoni kroonini.

Järgmise aasta algul kavandavad Rehviliitu kuuluvad ettevõtted purustusmasina hankimist, milleks tuleb investeerida kuni kaks miljonit krooni.

Lisaks ähvardab määruse kehtima hakkamine Mooruse sõnul ka rehvivirnade teket ja vastuvõtmisest keeldumist, sest neid pole kusagile panna. Suured virnad võivad tekkida ka korrektsemate firmade hoovidele, kes soovivad neid hiljem ära anda.