Praeguses majanduslanguses tuleb inkassoettevõtetele tööd juurde kuhjaga, kuid võlgnike likviidsus ehk võime oma võlgu maksta on valdavalt nullilähedane, , kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Nii tuleb inkassomeestel tegeleda juba võlgniku võlgnikega ja omakorda selle võlgnikega. Kiirlaenude sissenõudmine on siinjuures üks kaelamurdvamaid ettevõtmisi. Erinevaid inkassofirmasid küsitledes selgus, et probleem ei peitu mitte ainult võlgnike väheses varas. Hansa Inkasso ja veel mitme teise firma töötajad teatasid, et tegemist on kõigepealt psühholoogilises plaanis kõige rusuvama tööga.

Röövelliku intressiga kiirlaene on tavaliselt võtnud inimesed, kes viimases hädas. Siit koorub teine põhjus: sealt, kust midagi võtta ei ole, ei võta ka surm. Nii ennustavad mõnedki Den za Dnjom-i küsitletud inkassaatorid peatset kiirlaenude kontorite pankrotti, sest nad ei suuda oma käivet hoida.

Inkassoga tegeleva Majanduskaitse Büroo omanik Lauri Vitsut märkis, et tema kiirlaenu nõudeid menetlusse ei võta. "Selge, et võlgnik on tavaliselt ennast koormanud nii eluasemelaenu, tarbimislaenude kui paari kiirlaenuga," rääkis Vitsut. "Üldlevinud on skeem, kus eluasemelaenu kustutatakse kiirlaenuga. Kõige kiiremini aga jõuab kätte kiirlaenu maksmise tähtaeg. Mõnda aega võetakse uusi kiirlaene, et vana kustutada, kuid niisugune skeem viib paratamatult katastroofini."

Mitmed inkassotöötajad, kellega Den za Dnjom vestles, viitasid, et ka psühholoogilises plaanis on tegemist keerulise tööga. Nurka aetud inimesed võivad näiteks kippuda ka enda elu kallale.

Kogenud psühhiaater Jüri Ennet ei pea seda kartust sugugi alusetuks. Veelgi enam, ta suisa ennustas võlgnike enesetappe, halvemal juhul kollektiivseid: "Kardetavasti lahkub siis teatud seltskond võitlusareenilt."

Suvel ei juhtu psühhiaatri hinnangul ilmselt veel midagi. Marjade-seentega võidakse ennast elus hoida. Küll võivad laenubuumi viljad suitsiidide näol hakata valmima sügisel. Ehk oleks siis vaja tööle võtta täiendav hulk hingearste, kes suudaksid kõiki meelehaigeid toetada? Või kalduvad võlgnikud pigem kapselduma ja oma mured enda teada jätma?

"Eks muidugi valitseb palju suhtumist, et mehed ei nuta ja abi pole ilus küsida," rääkis Ennet. "Ja sõbrad kipuvad nurkaaetul tavaliselt olema samasuguste probleemidega. Aga kui ta ka minu juurde tuleb, siis mida ma saan teha?" laiutab arst käsi. "Haiglasse teda panna ei saa, kirjutan siis antidepressandid välja. Aga need on kallid! Nii et võta või uus laen. Ja tablettidega sotsiaalseid probleeme üldiselt ei lahenda."

Enneti hinnangul on laenu võtmine iseenesest juba psühhotrauma. Kui selgub, et seda ei suudeta maksta, saadakse veel rängem psühhotrauma sinna otsa.