„Ühelt poolt on rahal käibeväärtus, teisest küljest on tal palju kirjum tähendustering ümber,“ tõdes Kangro. Nii näiteks mõjutab number kupüüril ja raha materjal selle tajutud väärtust. „20 eurot tundub suurema väärtusega kui neli 5-eurost ja paberraha on justkui rohkem väärt kui mündid,“ rääkis Kangro.

Samuti on euro kasutusele võtnud riikides toimunud „euro-efekt“, mis tähendab seda, et varem suuremate numbritega harjunud inimesed tajuvad eurosid väiksemana nii numbri kui ka väärtuse poolest. „Täna maksame rahumeeli kaks eurot kohvi eest, kuigi veel mõni aasta tagasi tundus 30 krooni nöörimisena,“ illustreeris Kangro.

Levinud rahaga seonduv küsimus on see, kas raha teeb õnnelikuks.
Kangro nentis, et kuigi sissetuleku ja eluga rahulolu vahel on selge seos, kehtib see vaid teatud piirini.

„Mida tugevam on kiindumus rahasse, seda madalam on meie heaolutunne. Vähem õnnelikud on need, kelle jaoks raha on sotsiaalse võrdluse aluseks, kes tunnetavad raha võimuallikana, kes otsivad raha abil sotsiaalset tunnustust ja kelle jaoks raha on kõikuva enesehinnangu stabiliseerijaks,“ loetles Kangro rahaga seotud hoiakuid, mis võivad meid hoopis rahulolematuks muuta.

Inimeste motiveerimine on Kangro sõnul aga nagu nõelravi, kus tuleb tabada õigeid punkte.

„Mõelge sellele, mida inimene rahaga teeb, mida ta väärtustab, mis elu ta elab. Selle järel teame, mis nupule vajutada, et motiveerida. Mõne jaoks on oluline tasuta lõuna, teise jaoks sportimisvõimalus, kolmanda jaoks muu,“ rääkis Kangro.

Raha ise on Kangro sõnul käivitaja, ent mitte püsiv motivaator. „Raha paneb küll tegutsema, kuid selle tähendus devalveerub kiiresti. Järjepidev hüve muutub kiiresti normaalseks nähtuseks,“ nentis Kangro ja lisas, et seetõttu tasuks motiveerida pigem üllatuste ja ootamatute „süstidega“.

Selleks, et motivatsioonipaketid tõepoolest motiveeriksid, soovitas Kangro töötajate kaasamist. „Võimalda töötajal ise oma kohver pakkida ja kombineeri nutikalt. Ole isiklik ja kaalutle, milline rahas mõõdetav formaat paremini toimib, ning taga hooliv kommunikatsioon. Muidu võivad ka parimad motiivid saada vääriti mõistetud,“ nentis Kangro.