Pudeliõlle hind võib uue seadusega alaneda
Tagatisraha määr kuni pooleliitrise klaas- ja plastpudeli puhul oleks seaduseelnõu praeguse tööversiooni järgi 1 kroon ja 50 senti, suuremate pudelite puhul aga 3 krooni ning see makstaks ostjale tagasi pudeli tagastamisel.
Langus kuni kroon
A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et uus seadus selle praegusel kujul langetaks tarbijatele õlle hinda. Tema sõnul tähendaks deposiidi ehk kindla klaaspudelihinna kehtestamine tarbijatele kindlat teadmist, kui palju ta klaaspudeli tagastamise korral selle eest saaks. Noobi hinnangul võiks seaduse töövariandi praeguse sõnastuse põhjal pudeliõlle hind langeda tulevikus kuni krooni. “Seda loomulikult siis, kui kõik teised kulud samaks jääksid,” lausus Noop.
Noobi sõnul saab klaaspudeleid korduvalt kasutada, mistõttu tootjate kulud ei suureneks.
Samas võiksid plastpudelis ning purgis müüdavate toodete hinnad kasvada 1,50 krooni võrra ning suuremates plastpudelites müüdavate toodete hinnad kolme krooni võrra.
Ka Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel leidis, et deposiidisüsteemi on hea kehtestada klaasist õllepudelite puhul, et stimuleerida tootjaid kasutama rohkem korduvkasutusega pakendeid.
“Hetkel on klaastaara hind kogumiskohtades kõikuv ning suhteliselt madal, mis ei motiveeri piisavalt Eesti tarbijat taarat tagastama,” märkis Remmel. “Deposiitpakend oleks vabastatud käibemaksust, kuna ringluses ei lisandu pudelile täiendavat väärtust. Kuna pudelil on kindel väärtus, siis maksab tarbija kokkuvõttes ainult sisu eest, kuna pakendi raha saab ta üle Eesti paika pandud summas tagasi.”
Deposiit klaaspudeli puhul annaks tarbijale kindla teadmise, kui palju maksab toode ja kui palju pakend, märkis Remmel.
AS-i Pärnu Õlu juhatuse esimehe Kalev Männe sõnul pole ettevõtte juhatus veel ametlikku seisukohta võimaliku uue pakendiseaduse osas võtnud, kuid tema hinnangul seadus sellisel kujul tootjatele positiivne uudis ei ole.
“Toodang läheks kallimaks,” leidis Männe erinevalt konkurentidest. “Õlle hinnal pole enam kuskile suurt langeda. Õlu on juba täna odavam kui mineraalvesi,” lisas ta.
Ideesid jätkub
Seda, kas võimalik hinnatõus tooks kaasa ka müüginumbrite languse, ei osanud Männe öelda. Samas kinnitas ta, et Pärnu Õlu ei kavatse taganeda oma plaanidest haarata Eesti õlleturust kümme protsenti. “Alati on võimalik midagi välja mõelda,” lausus ta.
Cardo Remmeli sõnul tõstaks ühekordse tagastuspakendi (näiteks metallpurgi ja plastpudeli) puhul deposiidi rakendamine aga toodete hinda, mida klaastaara puhul ei juhtuks.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tunnistas, et kuigi praeguseks on valminud alles uue pakendiseaduse tööversioon, ei pruugi see niisugusel kujul tootjatele meeldida, kuna paneb neile mitmeid lisakohustusi.
“Seaduseelnõu tööversioonis on selge surve, et tekiks tootja vastutus pakendite käitlemisel,” lausus Eek.
Samas peaks tema sõnul arvestama, et kavandatava seaduse esmane eesmärk on suunatud keskkonnakaitsele. “Juhul, kui see seadus tulema peaks, oleks inimestel kindel majanduslik motiiv mitte loopida pudeleid laiali,” selgitas Eek.
Ösel Foods kardab järsku hinnatõusu
“See tähendaks suurt hinnatõusu,” kommenteeris ministeeriumis valmiva seaduseelnõu võimalikku mõju Ösel Foodsi juht Kuldar Leis.
“Kui on nii, et plastiktaarale kehtestatakse tagatisraha määr, on see paras katastroof joogitööstusele,” ütles ta.
Leisi sõnul on ka Norras plasttaarale kehtestatud tagatisraha määr, kuid seal on see kehtinud juba mitukümmend aastat. Samas on seal kõigil tootjatel ühesugused pakendid, mis muudab asja lihtsamaks.
“Eestis on kõigil erinevad pakendid, mis muudab asja keerulisemaks,” märkis Leis.
Leisi sõnul oleks Eestile kahjulik, kui siin hakkaks kehtima teistsugune kord kui Lätis ja Leedus.
“Lätist tulev odav toodang uputaks sel juhul turu üle,” lausus ta. Raigo Neudorf
