Tööpuudus Eestis on aasta algusest alates järjest langenud ja suvised puhkajate asendajad ning juhutöölised alandasid töötute arvu kolmandas kvartalis 12,8 protsendile tööealisest elanikkonnast.
“Kolmanda kvartali tulemusi mõjutavad hooajatööd ja puhkusteperiood,” ütles statistikaameti tööhõivestatistika sektori juhataja Ülle Pettai. Puhkuste ajal asendasid näiteks kooliõpilased ajutiselt töötajaid, kes parasjagu puhkasid ning viisid töötuse protsendi sellega alla.
Esimeses ja teises kvartalis langes tööpuuduse määr samuti, siis aga ei tulenenud see hoo-ajalisusest, kinnitas Pettai. Ettevõtetel läheb järjest paremini, seega tuleb juurde ka töökohti, lisas ta.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul on tööpuuduse langemine küll tingitud majanduskasvust, kuid langus ei ole kasvu kiirusega võrreldes siiski piisav.
Kuuma sõnul on Eesti ettevõtted olnud liiga ettevaatlikud ja ei ole majanduskasvu ära kasutades asunud äri laiendama ja sellega uusi töökohti juurde looma. “Tööpuudus oleks majanduskasvu numbreid arvestades pidanud hoopis rohkem langema,” kinnitas Kuum.
Tööpuudusse määr on jätkuvalt kõige kõrgem Ida-Virumaal, 19,2 protsenti.
Ida-Viru üks suuremaid töö-andjaid, Eesti Põlevkivi, kavatseb lähema kolme aasta jooksul koondada 1500 kaevurit. Eesti Põlevkivi juhatuse esimehe Mati Jostovi sõnul ei ole põhjust arvata, et need 1500 kaevurit kõik ka edaspidi töötuteks jäävad.
Paljud kaevurid jõuavad enne koondamist minna pensionile, see muudab potentsiaalsete töötuks jääjate hulka veel madalamaks, märkis Jostov.
Kui kõrgeks kujuneb tööpuudus neljandas kvartalis, on Pettai sõnul väga raske ennustada. Talvel tööpuudus reeglina küll tõuseb, kuid praegu ei ole Pettai sõnul kusagilt näha, et tööpuuduse langus peaks pidurduma.
Kui suur oleks Eesti jaoks mõistlik tööpuuduse protsent, on Kuuma sõnul väga raske öelda. “Praegune number võiks ikka kaks korda madalam olla,” märkis ta.
Tartu Ülikooli majandusteooria õppejõud Raul Eamets on varem Eesti Päevalehele avaldanud arvamust, et tööpuudus kasvab hüppeliselt neljandas kvartalis. Kuna 1. oktoobrist on võimalik end palju lihtsamalt töötuna arvele võtta, siis tähendab see automaatselt ka seda, et registreeritud töötute arv kasvab hüppeliselt, kirjutas Eamets. Töötuna arvele võtmise lihtsustumine tähendab näiteks seda, et registreerimise eeltingimusena kadus ära eelneva töötamise nõue. Varem pidi töötu staatuse taotleja olema eelneva 12 kuu jooksul kuus kuud töötanud.
