Kujutage ette olukorda, kus suvepealinna nelja töötajaga teenindusettevõtte kõik töötajad otsustavad korraga juulis töölt ära jääda. Tööandja vastu puigelda ei saa – puhkusegraafikut ju pole. Kui ta on jätnud graafiku sisu töötajale märtsi lõpuks teatavaks tegemata, tuleb tal töötaja soovile lihtsalt vastu tulla, sätestab töölepinguseadus.

Valdavalt ongi see väikeettevõtete probleem, kes arvavad, et küll me oma väikseses kollektiivis kokkuleppele jõuame, nendib jurist Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna teavituse peaspetsialist-nõunik. Paraku ei pruugi need asjad nii lihtsalt minna. Siitami aastatepikkune kogemus on puhkusegraafiku olulisust üksnes kinnitanud. Sellepärast pikendati uue töölepinguseadusega selle koostamise aega märtsi lõpuni, et tööandjal oleks piisavalt aega töötajatega rääkida, nende soove uurida, eelisseisus töötajad varem graafikusse kanda, räägib Siitam. Vana töölepinguseadusega enne 1997. aastat tuli puhkusegraafikud valmis saada jaanuari lõpuks.