Riigimetsamaalt raiuti 2,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on niisama palju kui eelmisel aastal ja moodustab 41 protsenti kogu likviidse puidu raiest. 66 protsenti riigimetsast raiutud likviidsest puidust andis uuendusraie.
Likviidse puidu raie erametsamaalt suureneb pidevalt.
1999. aastal raiuti erametsast 3,7 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on 28 protsenti rohkem kui 1998. aastal ja 60 protsenti rohkem kui 1997. aastal. Erametsa raie moodustab kogu likviidse puidu raiest 55 protsenti. Uuendusraiet oli erametsa raies 70 protsenti.
Muudel maadel (ebaseaduslikult võõrandatud, peremeheta, põllumajanduskoolide halduses olev, munitsipaalmaa) raiuti 0,26 miljonit tihumeetrit likviidset puitu, mis on poole vähem kui eelmisel aastal. Kogu likviidse puidu raiest moodustas raie muudel maadel neli protsenti.
Küttepuitu raiuti 1,7 miljonit tihumeetrit, mis on pea sama kogus, mis eelmisel aastal.
1999. aastal tehti uuendusraiet 22.600 hektaril ja metsa uuendati 8100 hektaril.
Metsa istutati 4500 hektarit, sellest 3300 hektarit kuuse-, 900 hektarit männi- ja 300 hektarit kasemetsa. Metsa külvati 1600 hektarit. 2000 hektaril aidati kaasa metsa looduslikule uuenemisele.
1999. aastal hukkus 1049 hektarit puistuid. Peamised hukkumispõhjused olid metsloomade tekitatud kahjustused ning tuuleheide ja -murd. Kahjustatud puistute pindala oli 1999. aasta lõpus 13 600 hektarit, mis on niisama palju kui aasta tagasi.
Likviidse puidu raie, 1994-1999 (tuhat tihumeetrit)
Aasta Riigimetsamaal Erametsamaal Muudel maadel Kokku
1994 2821 451 348 3620
1995 2842 596 381 3819
1996 2714 907 408 4029
1997 2882 2214 409 5505
1998 2744 2855 462 6061
1999 2728 3715 261 6704
