Puit on aastaga odavnenud üle kahe korra

Paberipuidu ekspordi pidurdumine ja hinna kolmekordne kukkumine aastataguse ajaga võrreldes on allapoole vedanud ka palgihinnad ning seeläbi teinud odavamaks ka kodumaise saematerjali.

“Eks hindadel on praegu üldine tendents allapoole liikuda, kuna inimesed ei raatsi raha kulutada ja midagi eriti teha,” nentis OÜ Reta Puit juhataja Rein Kirst. Saematerjal on tema andmeil odavnenud aastaga kuni kolmandiku, aga kas hind veel võib alla minna Kirst ennustada ei julgenud, kirjutab Meie Maa.

“Kui ta läheb juba niivõrd odavaks, siis kaob ära huvi toota. Igal asjal on omad piirid, kust alates tasub masinavärki töös hoida,” selgitas firmajuht.

Kui 2007. aasta alguses maksis nii männi-, kuuse- kui kasepaberipuu keskeltläbi 450 krooni tihumeeter, siis aasta lõpuks olid hinnad kahekordistunud, küündides 950-1050 kroonini tihumeeter. Veel läinud aasta alguses hullumeelselt kõrge paberipuu hind ajas üles ka peenpalgi ja lühikese palgi hinna, mis viis kõrgeks ka saematerjali omahinna.

Pärast 2008. aasta alguse tippu aga läks paberipuidu hind kiiresse langusesse, jõudes aasta lõpuks männi ja kuuse puhul 320 kroonini ja kase puhul 420 kroonini tihumeeter. Paberipuu hind on järjest langenud ka tänavu esimeses kvartalis, olles märtsikuus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmeil okaspuidul 280-290 krooni ja kasepuidul 310 krooni tihumeeter.

Paberipuu järsk hinnalangus on alla toonud ka saematerjali toorme hinna. 2008. aasta alguse 1100-1200 kroonilt langes palgi hind läinud aasta lõpus 850-1000 kroonini tihumeeter. Tänavu märtsis oli hind veelgi langenud – männi- ja kuusepalgi eest pakuti 560-570 krooni ja kasepalgi eest 765 krooni tihumeeter.

Toorme hinnast enamgi on aga saematerjali hindu langetanud nõudluse märkimisväärne vähenemine. Puiduuputusele on kaasa aidanud ka jaanuaris Prantsusmaal märatsenud suured tormid, mille tagajärjel on maas mitukümmend miljonit tihumeetrit metsa, mida kusagile pole panna. “Nad pakuvad, tulge, koristage ära, ühe euro eest tihumeeter,” rääkis Kirst, lisades, et selle hinna eest tasuks isegi minna, kui oleks vaid puitu kusagile panna. “Ahjukütet on meil endalgi piisavalt,” nentis ta.

“Igal juhul on juurdekasv Eesti metsades sedavõrd tohutu, et sellises mahus kindlasti ei ole raiutud. Ja praegune väiksem raiemaht tähendab, et metsafond omakorda suureneb kõvasti,” rääkis Kirst.