Purjetajast ruhnlase kõrge lend: Savisaare raamatu sponsorist miljardiäri tegijaks

 (39)
Katariina II, kapten Aivar Tuulberg
Katariina II, kapten Aivar TuulbergFoto: Piret Salmistu

Purjetamislemb Aivar Tuulberg on üks neist Äripäeva rikaste edetabelis 100 jõukama ärimehe sekka mahtuvast ettevõtjast, kes on osanud linna- ja riigivõimuga sõlmida soodsaid lepinguid.

Ruhnu kõige rikkam elanik Tuulberg oli viimati rikaste topis 96. kohal, tema äripartner Raivo Rand koht tagapool. Mõlema varanduse suuruseks hindas ajaleht 25,3 miljonit eurot. Seda on küll kümme korda vähem kui näiteks Hillar Tederil, kuid siiski parasjagu, et omada maja Ruhnul, Otepääl, Tartus ja mitut korterit Tallinnas.

Kuidas Rand ja Tuulberg pealinna tulid?

Rand ja Tuulberg tegid ühisfirma juba 1993. aastal, mil see kandis nime R.T.Inv. Aasta hiljem sai nimeks AS Rand ja Tuulberg. Üks esimesi ehitusi oli nende endi tehas Columbia Kivi Tartumaal Mäksa vallas. Sellele järgnesid Favora ja Shelli tanklad, Raatuse kaubamaja, Barclay hotell, büroohooned ja korterelamud.

Firma edus oli oluline roll nende sõbral Riho Illakul, kes Tartu Ülikooli haldusdirektoriks saades andis sõpradele tööd ja leiba. Ülikooli lemmikfirma tiitliga pärjatud AS Rand ja Tuulberg sai ehitada ligi pooled ülikooli hooned, muude hulgas näiteks ülikooli juurdeehituse, matemaatikateaduskonnahoone ja vana kohviku.

Seotud lood:

2007. aastal kirjutas Äripäev, et aastaid on Tartu ehitusärimehed Raivo Rand ja Aivar Tuulberg kurtnud, et Tallinnas on raske löögile pääseda, kuna pealinnas toimivat omad reeglid. 2007. aasta 14. juunil teatas aga Tallinna linnavalitsus, et sundüürnikele uute majade ehitamiseks ja linnale kümneks aastaks rendile andmiseks on riigihanke võitnud Rannale ja Tuulbergile kuuluv OÜ Raadiku Arendus.

Kokku olid mehed valmis ehitama 1176 korterit ja need linnale rentima hinnaga 136 krooni – praeguste hindade järgi 8,7 eurot - ruutmeetrist aastas. Lasnamäele Raadiku piirkonda ehitatavaid kortereid kümneks aastaks rentides maksaks linn arendajale kokku üle 1,25 miljardi krooni.

Aivar Tuulberg kommenteeris tollal Äripäevale, et tegemist on linnale kasuliku tehinguga ja arendaja võib siin hoopis kahjumisse jääda, sest ehitus -hinnad tõusevad. „Kõik riskid jäävad meie kanda,“ kinnitas Tuulberg ja lisas, et peab üürisumma eest ka politseinik ja koristaja olema - arendaja tagab ka hoonete korrashoiu ehk siis haldamise, heakorratööd ja tehnohoolduse.

Napilt nädal hiljem, 22. juunil 2007, olid riigihanke tulemused kinnitamisel Tallinna volikogus. Ootamatult oli ehitusärimeestele nende sõnul nii kahjulik tehing muutumas aga kolm korda paremaks, kirjutas Äripäev tollal. Eelnõus oli kümneaastasest rendiperioodist ootamatult saanud 30 aastat, muudatusettepaneku esitas keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas. Selline muudatus oleks tähendanud tehingu mahu kasvu rohkem kui 2,5 miljardi krooni võrra. Muudatusettepanek siiski kohe läbi ei läinud, ent volikogu keskfraktsioon saatis eelnõu hoopis teisele lugemisele, jättes muudatusettepaneku sisse. Lõpuks lepiti kokku 20aastase perioodi peale.

Tuulberg toetas Savisaare raamatu ilmumist

Aastaid Tartu ehitusturul ühe suurema tegijana silma paistnud ehitusfirma Rand ja Tuulberg tahtsid Tallinna murda juba 1996. aastal. Toona üritus ebaõnnestus. „Tallinna minek ebaõnnestus, sest ühelt poolt on seal palju hulle enesetapjaid, kes pakuvad ilmselt alla, ja teiselt poolt ei otsusta Tallinnas alati raha,“ ütles Tuulberg toona.

Nagu eelnevalt öeldud, võttis Tallinn 2007. aastal Tartu mehi vastu märksa sõbralikumalt. „Ajad on muutunud. Tol ajal oli ehitusturul keerulisem, lõigati üksteisel kõrisid läbi. Praegu on hankeid palju - jõuaks ainult teha,“ selgitas Tuulberg paradigma muutust Äripäevale.

Ajakirjandus seostas Ranna ja Tuulbergi edu Tallinnas sellega, et firma toetas Edgar Savisaare raamatu „Peaminister“ ilmumist. Tehing linnaga garanteeris AS-ile Rand&Tuulberg miljardid kroonid. „Muidugi löövad tavainimesel miljardilist summat lugedes silmad põlema, kuid see on meeletu maht. Tegemist on ka kolmekümne aastaga! Ma ei näe küll siin mingit soosimist. Kõigil on ju võimalus pakkuda,“ ütles Tuulberg Äripäevale. Tema sõnul ei tasunud firma ja Tallinna vahelisest lepingust otsida mingit sahkermahkrit.

„Tallinnas liiguvad asjad kiiremini"

Tallinnas on Tuulbergi sõnul nende firma tegutsenud juba mõnda aega. „Pole seda valju häälega rääkinud. Tartus on rohkem bürokraatiat, Tallinnas liiguvad asjad kiiremini ja selgemalt,“ seletas Tuulberg ajalehele juba 2007. aastal.

Tallinna linna leping Raadiku Arendusega – Tuulberg, Raivo Rand, Jaanus Otsa - sõlmisid 20 aastaks alates viimase maja üleandmisest, mis toimus 2011. aastal. Leping lubab tõsta igal aastal hinda vähemalt kahe protsendi võrra. See tähendab, et lepingu kestuse lõpuks, kui majad on juba 20-aastased, on üür neis ligi 200 krooni ruutmeetri eest kuus.

Kokku maksab Tallinna maksumaksja 20 aasta jooksul Tuulbergi ühe ruutmeetri eest
37 000 krooni, samal ajal kui korterite ehitusmaksumuseks on hinnatud alla 14 000 krooni ruutmeetrist. 20 aasta jooksul maksab linn Raadiku Arendusele kolm miljardit krooni.

Kui 2031. aastal peaks Tallinnas olema võimul keskerakondlik linnavalitsus, muutub ettevõtjate kullaauk ilmselt veelgi põhjatumaks, sest lepingu järgi võib 20 aasta pärast linna soovil pikendada rendilepingut veel kümne aasta võrra. Sel juhul maksaks linn ehitusettevõtjaile 5,1 miljardit krooni, samal ajal kui korterite ehituse maksumus ulatuks hinnanguliselt pisut üle miljardi.

Aga miljonärid ei oodanud 2031. aastani. Eesti Ekspress kirjutas, et kinnisvarategelased eesotsas Jaanus Otsa, Olaf Hermani, Aivar Tuulbergi ja Raivo Rannaga vormistasid tänavu augustis selle aasta vägevaima kinnisvaratehingu, müües Raadiku suurarenduse USA päritolu investeerimisfirmale LCN Capital Partners.

Kaubaks läks kaheksa korterelamut kokku 1200 korteriga, mille Raadiku Arendus rajas Tallinna linna tellimusel ning mis on 20 aastaks linnale rendile antud. Majad ehitasid Astlanda Ehitus ning Rand & Tuulberg, need valmisid 2010. aastaks.

Arendaja jaoks on projekt tõeline kullasoon, sest rendileping linnaga on sisuliselt “inflatsioonikindel” ja hinda korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksile. Linn on maksnud Raadiku Arendusele viimastel aastatel igal aastal 8-9 miljonit eurot.

Firma on igal aastal teeninud mitu miljonit eurot puhaskasumit. Kokku oli ettevõttel eelmise aasta lõpus jaotamata kasumit üle 30 miljoni euro.

Tehingu maksumuseks hinnatakse vähemalt 100 miljonit eurot, mis on üle kahe korra suurem aasta alguse megatehingust, millega Eften ostis Radissoni hotelli Rävala puiesteel.
100 miljoni euro suurusjärku on ajaloos jäänud näiteks Kristiine keskuse müük Soome Cityconile neli aastat tagasi.

Savisaar otsis raha, ärimehed pakkusid

Tuulberg ja tema sõpruskond ajavad ka pealinnas ülitulusat „kooliäri“ olles seda ajanud juba 2000ndate keskpaigast. Miljoneid eurosid kasumit teenivate Keskerakonna-sõbralike suurärimeeste koolihaldusäri juured ulatuvad 2007. aasta valimiste eelsesse aega.

Skeem on järgmine: kool ei pea tegelema tilkuvate torude või lagunevate treppidega. Kui kraan tilgub, helistab kooli majandusjuhataja Urmas Sõõrumaale kuuluvasse kinnisvarahaldusfirmasse ISS ja sealt tullakse kibekiiresti kohale. Vastasel korral kannaks Sõõrumaa ettevõte ise tekkida võiva kahju. Sellest pole ükski erafirma huvitatud.

Tehingu tagamaad ulatuvad 2006. aastasse, kui võlgades Keskerakond kogus raha valimisteks. Siis sündiski idee anda kümme Tallinna remonti vajavat kooli 30 aastaks parteisõbralike ettevõtjate Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaa ning hiljem neli kooli ka Aivar Tuulbergi ja Raivo Ranna spetsiaalselt koolihaldus¬äriks loodud firmade hallata.
Skeem on lihtne: firma võttis kooli enda bilanssi, seejärel pangast laenu, pantides laenu katteks koolihoone, renoveeris selle laenurahaga ja haldab 2036. aastani, teenides igal aastal mõne miljoni kasumit.

Varem remontis linn koole koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS). Tallinna haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel tunnistas juba 2006. aastal Eesti Päevalehele, et RKAS-i lepingud võisid tõesti olla linnale uutest lepingutest natuke soodsamad. Sirkeli andmeil oli Lasnamäe vene gümnaasiumi 30-aastane leping RKAS-iga u 100 kr/m2, lepingutel ettevõtjatega u 160 kr/m2.

Urmas Sõõrumaa firma Vivatex Holding OÜ ja Kalev REC kaudu Oliver Kruudale kuuluv firma BCA Center said kumbki viie kooli lepingud. Linn hakkas maksma lepingus fikseeritud üüri, mille muutumine on seotud tarbijahinnaindeksi muutustega. Keskeltläbi hakkas linn firmadele maksma 10 miljonit krooni ehk 640 000 eurot ühe kooli eest aastas. Renoveerimiseks kulus kooli kohta umbes 100 miljonit krooni ehk 6,4 miljonit eurot.

Rand&Tuulberg oli ka üks Ülemiste hiiglasliku liiklussõlme ehitajatest. Ülemiste liiklussõlm on Tallinna üheks olulisemaks transpordisõlmeks, kus ristuvad Tartu maantee, Peterburi tee, Suur-Sõjamäe tänav, Järvevana tee ning lisaks raudtee.

Ehitusleping sõlmiti 2010. aasta lõpus Tallinna kommunaalameti ning ühispakkumise teinud konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahel. Objekt valmis 2013. aastal ja maksis ligikaudu 100 miljonit eurot.