Putin ajab hirmu nahka: Venemaal rikastunud inimesed kardavad presidendi tõttu kodumaale panustada
Terve aastakümne on Dmitri Barinov jälginud kodumaa majanduse kõikuvust turvalisest Union Investmenti Frankfurdi kontorist. Läinud aastal, kui teised rahajuhid hoidsid eemale Venemaa haavatud majandusest, veenis Moskvas sündinud Barinov fondijuhte ostma Venemaa valitsuse võlakirju. See oli närvesööv panus, kuid õnnestus tänu keskpanga sekkumisele, kes järsu intressitõusu järel kärpis intressi. 2015. aasta esimese 10 kuuga teenisid investorid nagu Barinov USA dollari põhiselt Vene võlakirjadega 25% tootluse. Kohalikus vääringus võlakirjades mujalt nii suurt teenitust ei leidunud.
Kuid aastad ei ole vennad. USA ja Euroopa Liidu poolt Vladimir Putini Ukrainasse sekkumise tõttu kehtestatud sanktsioonid on majandusele koormaks. Nafta hinnalangus 13-aasta madalamale tasemele on Venemaale katastroofiline, kuna ligi 50% Venemaa valitsuse tuludest tuleb naftast ja maagaasist.
„Ilma naftatuluta muutub kõik väga kõikuvaks,“ ütles Barinov. „Seetõttu ei ole ühtegi panust Venemaale.“
Kestev nafta üleküllus võib kukutada musta kulla hinna kuni 16 dollarile barrelist, leidis Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin. Ta on väga respekteeritud Läänes, kuna suutis Putini esimesel võimul oleku aastakümnel seada riigi rahaasjad korda. Kui praegune kriis on süvenenud, olevat käimas mõtteavaldused tema kutsumiseks valitsusse. Kudrin ise seda Bloombergi uudist ei kommenteerinud. Putini liitlane Kudrin on jätkuvalt Venemaa väljavaadete suhtes pessimistlik.
„Järgmise aasta kuni 18 kuu jooksul tabab Venemaad hiiglaslikud majanduslikud raskused,“ lausus Kudrin.
Kui Putin sai võimule, ei pidanud ta tegelema selliste ebameeldivustega nagu praegu. 2000. aastal maksis barrel musta kulda keskmiselt 28,44 dollarit. Kaheksa aastat sai ta nautida kerkinud nafta hinda ning keskmiselt 7% aastast majanduskasvu.
Tavaliselt jätab Putin oma iga-aastasel pressikonverentsil süütumad küsimused ürituse lõppu. Mullu 17. detsembri pressikonverentsi lõpuosas grillisid teda isegi riigimeedia reporterid ebameeldivate majandusteemadega. Ühe riikliku telekanali ajakirjanik Tamara Shornikova küsis 63-aastaselt Putinilt, et kuidas peaksid suutma pensionärid ja teised jätkata arvete maksmist.
Presidendi tuju halvenes ja ta vastas, et selle meediaväljaande vaatajaskond ei ole märkimisväärne, kuid isegi tema vaatab vahest teie programmi, lausus president. Ta lisas, et valitsus püüab pensioneid indekseerida tarbijahindade tõusuga (mullu 12,9%).
„Eks me näe, kuidas Venemaa majandusel läheb,“ lausus Putin. „Ma tahaks väga, et 2016. aastal oleks indekseerimine vähemalt aastase inflatsioonimäära tasemel. Ma ei saa öelda, kas me suudame seda teha või mitte.“
Kui Venemaa tegi mulluse riigieelarve 50–dollarilise naftahinnaga ütles endine asemajandusminister Mihhail Dmitriev, et isegi 40 dollariline nafta hind on Venemaale ohtlik stsenaarium. Septembris toimuvad parlamendivalimised ja 2018. aastal presidendivalimised, kus eeldatavasti osaleb Putin. Valimistsükkel paneb valitsuse surve alla, et kulutada rohkem kui teenitakse, ütles Dmitriev.
„Kui sotsiaalne rahulolematus keeb üle, võtab Venemaa kasutusele pikaks ajaks populistliku majanduspoliitika,“ lausus ta
Sellisel juhul võib Venemaa rahvuslik heaolufond ja reservfond, kus praegu on kokku umbes 120 miljardit dollarit, haihtuda aasta või kahega, ütles Venemaa valitsuse endine nõunik Sergei Guriev, kes asub tänavu tööle EBRD peaökonomistina. „Seejärel tõstavad nad ettevõtete makse, mis vähendab investeerimishuvi ja toob kaasa kapitali jätkuva lahkumise Venemaalt ning järjekordse majanduslanguse.“
Jaanuari keskel toimus Moskvas nn. Gaidari foorum, mis on iga-aastane Venemaa temaatiline majanduskonverents, mis sai nime Venemaa vabaturumajanduse pooldava ökonomisti Jegor Gaidari nime järgi. Ta korraldas Venemaal šokiteraapia, mis tõi Venemaale 1990ndate alguses kapitalismi. Seekordsel üritusel seadis tooni rahandusminister Anton Siluanov, kes hoiatas, et ilma sügavate eelarvekärbeteta ei saa hoida eelarvepuudujääki 3% piires. Kui seda ei suudeta, riskib Venemaa 90ndate lõpu stiilis finantskrahhiga, kui Venemaa lõpetas võla teenindamise, rubla kukkus ja inflatsioon väljus kontrolli alt.
Siluanovi hinnang ei üllatanud kedagi. Mullu langes majanduse 3,7%. Keskpank prognoosis, et kui nafta hind on keskmiselt 35 dollarit toob see kaasa Venemaa majandusele tänavu 3% languse. Jaanuaris kündis rubla uue põhja. Rubla maksis USA dollari vastu 60% vähem 2014. aasta keskpaiga tasemest.
Jaanuaris lõpetasid mitmed lennufirmad nagu Delta Air Lines, Air Berlin ja Cathay Pacific Airways Venemaale lendamise. Põhjuseks oli rubla devalveerumine ja reisijate vähene lennuhuvi.
Mullu detsembrid tegi jaemüük suurima kukkumise alates 1999. aastast. Mitte kauges minevikus räägiti, kuidas Venemaa autoturg kasvab suuremaks Euroopa suurimast Saksamaa omast. 2016. aastal peaks Venemaa automüük kukkuma järjest neljandat aastat.
Putin ütles, et Ukrainaga seotud sanktsioonid on aidanud laostada Venemaa majandust. Tema näeb seda vandenõuna Venemaa vastu. Kuid sanktsioonide mõju ei ole mõtet ülehinnata. Citigroup avaldas hiljuti analüüsi, mille kohaselt on sanktsioonide mõju Venemaale vaid 1/10 Venemaa majanduslanguse kogumõjust. Ülejäänu on nafta hinna kukkumise mõju.
Barinovi Union Investments on vaevalt ainus, kes tõmbas Venemaalt raha välja. Mullu Venemaa võlakirjades kasumit teeninud Ram Capitali tegevpartner Ogeday Topcular müüs eelmise aasta keskpaigas maha kõik portfellis olevad Venemaa kohalikud võlakirjad kartes rubla sõltuvust nafta hinnast. Arenevate turgude legend Mark Mobius sulges mullu 20 aastat tegutsenud Venemaa fondi, kuna selle tootlus oli vilets sõltudes tugevasti majanduse käekäigust.
„Arvestades fakti kui sõltuv on Venemaa riigieelarve nafta hinnast on selge, et majanduse ja finantsturgude väljavaated ei ole head,“ lausus ta.
Mullu hakkasid Venemaa varade hinnad tõusma. Põhjuseks oli Venemaa õhujõudude pommituskampaania Süürias. Selles valguses paistis Putin nutikana, kes suudab Lääne liidreid üle mängida. Idee seisnes selles, et Venemaa sekkumine annab Moskvale tugevama rolli leidmaks lahendust Süüria kodusõjas ning taas väärilise koha maailma kõige mõjukamate suurjõudude laua taga. Korraks isegi see toimis. Putini interventsioon sundis USA ja Euroopa liidreid korraks Venemaaga läbi rääkima küttes üles spekulatsioone, et Ukrainaga seotud sanktsioonid võivad lõppeda.
„Muidugi tahab Putin pääseda isolatsioonist,“ ütles kunagi Putinit Kremlis nõustanud poliitanalüütik Gleb Pavlovski. „Süüria kampaania pidi Venemaa isolatsioonist välja tooma.“
Eelmise aasta lõpus lepiti kokku USA, Venemaa ja teiste suurjõudude vahel Süüria valitsemise kokkuleppes selle aasta keskpaigaks ja valimiste pidamiseks aasta hiljem. Veebruaris pandi lauale relvarahu plaaniga. Mõlemad rahuplaanid sattusid kahtluste alla, kuna Venemaa sõjaline sekkumine ei aidanud vaid Assadi režiimi, vaid rikkus ohtlikult suhteid NATO liikmesriigi Türgiga. Türgi on Venemaa üks suuremaid kaubanduspartnereid. Türgi ähvardas viia oma väed Süüriasse.
Venemaale on saatuslik Putini võimetus hajutada majandus naftast sõltuvust.
„Venemaa valitsus ei suutnud kasutada ära tõsiste majandusreformide võimalusi ning hajutada eelarve tuluallikaid,“ ütles NN Invesmtnet Partnersi fondijuht Marco Ruijer. Tema sõnul on küll Venemaa riigi ja ettevõtete võlakirjad atraktiivsed, kuid praegu müüvad investorid kõike naftaga seotut ja muidugi mõista ka Venemaa varasid.
Seevastu Caymani saartel asuv Prosperity Capital Management on jäänud Venemaa suhtes optimistlikuks. Direktor Ivan Mazalov loodab nafta hinna tõusule ja geopoliitilise kliima paranemisele. Investorid peavad harjuma Venemaa varade uue reaalsusega.
Uus reaalsus tähendab, et investorid võivad olla juba arvestanud hindadesse müriaadi Venemaaga seotud probleeme, ütles Wells Fargo aktsiastrateegia juht John Manley.
Putin võib investoreid julgustada, kui minnakse edasi kaua aega vindunud erastamisplaanidega ning parandatakse seaduste jõudu, ütles Citigroupi Venemaa peaökonomist Ivan Tšakarov. Mullu avaldatud Transparency Internationali uuringu kohaselt vohab Venemaal korruptsioon. Venemaa on äriajamise läbipaistvuselt maailmas alles 119. kohal, jäädes maha sellistest riikidest nagu Pakistan ja Tansaania.
„Põhimõtteliselt on Venemaa panus toorainetele,“ ütles Hermes Investment Managementi fondijuht Gary Greneberg. Ta lisas, et Venemaa põhiline ekspordiallikas toorained on otseselt sõltuvuses Hiina tagasihoidlikust majanduskasvust, mistõttu Venemaa väljavaade on parimal juhul keskpärane.
„Arenevatel turgudel on nagu 1997. aasta,“ ütles Deutsche Banki endine strateeg John-Paul Smith, kes prognoosis 1998. aasta Venemaa börsikrahhi. „Hiinlased on teinud kõik endast sõltuva, et saada majandus taas liikuma ja see ei ole hakanud liikuma.“
Venemaa tulevikku näeb väga mustades värvides Ameerika investor Bill Browder, kes on maksnud oma edu eest Venemaal ränka hinda. USA kommunistliku partei juhi lapselaps seikles 1990ndatel Venemaale. Ta teenis varanduse ostes alahinnatud Venemaa parimate ettevõtete aktsiaid – näiteks Gazpromi omi. 1999. aastast 2005. aastani tõusis aktsia hind 750%. Browderi Hermitage Capital Management alustas 25 miljoni dollariga. 2005. aastal tipus oli varahaldusfirma juhtida 4,5 miljardit dollarit, muutes selle Venemaa suurimaks investeerimisfondiks.
Londonis tegutsev Browder langes 2005. aastal Venemaal ebasoosingusse, kuna ajas Venemaal agressiivselt taga väikeinvestorite õigusi. Temast sai häälekas Putini kriitik kui tema raamatupidaja Sergei Magnitski avastas Venemaa riigikassas 230 miljoni dollari varguse. Hiljem suri Magnitski kahtlastel asjaoludel 2009. aastal Moskvas vangis. Browderile ja teistele Venemaale investeerimisveteranidel taandub kõik Putini isikule, kes peaks tagasivalimise korral valitsema Venemaad 2018. aastani.
„Ükskõik kui odavad ka Venemaa varad ei tunduks, ei oma see mingisugust tähtsust, kui toimub allakäik,“ ütles Browder. Ta lisas, et majandusel on veel kõvasti kukkumisruumi. „Seni kuni Putin on võimul, ei hakka Venemaa majandus põhjast tõusma.“
