Ajalehe allikate sõnul ei tea ametnikud, kes järgmisse valitsusse kuuluma hakkab, mistõttu ei taheta radikaalsete ümberkorralduste eest ka vastutust võtta. Praegu on otsustatud reformiga mitte edasi minna, sest see toob kaasa liiga palju probleeme.

Rahandusministeerium on teinud ettepaneku kaotada ekspordilõivu naftatootjate ressursimaksu tõstmise arvelt ning vähendada kindlustumakseid (meie mõistes sotsiaalmaks, mida maksavad ettevõtted ning mis tagab töötajate haigusraha, lastetoetused, tasuta arstiabi ning pensioni-toim.) käibemaksu tõstmise arvelt.

Ajalehe allikate sõnul peaksid kavandatavad muudatused varimajandust vähendama, mis omakorda peaks 2019. ja 2020. aasta eelarvetulusid kasvatama 450 miljardi rubla võrra.

Maksureform oleks valulik kaubandusele, sest käibemaksu tõusu võrra hinda tõsta oleks elanike sissetulekute languse juures keeruline ja kannataksid vaesemad elanikud.

Ametnike sõnul peaks maksureformi diskussioon jätkuma pärast valimisi juba uues valitsuses. Arutatakse erinevate tuluallikate üle ning osa neist tuleks elanike arvelt.

Eelmise aasta lõpus andis president Vladimir Putin korralduse töötada selle aasta detsembriks välja maksureformi alused, mis peaks olema 2018-2024. aasta majanduskasvu kiirendamise reformi üks osa.

Selle aasta märtsis tegi rahandusminister Anton Siluanov maksumanöövri läbiviimise ettepaneku. Tema nägemusel peaks langetama üldisi kindlustusmakseid ning kandma maksukoormuse käibemaksule nii, et mõlemate maksumäärad oleksid 22%. Manööver on küll kasulik eelarvele, kuid toob samal ajal kaasa „vaeste röövimise“ ega lase riigi majandusel kasvada, tõdesid eksperdid.