Putin näeb taas 2000. aastal Venemaa presidendiks saades nähtud nafta hinda

Kui Vladimir Putin sai esmakordselt Venemaa presidendiks 2000. aastal, maksis barrel naftat keskmiselt 28,40 dollarit. Nüüd on nafta hind tagasi samas kohas, kirjutab Bloomberg.

Üksnes viimase paari nädalaga on nafta hind kukkunud 16%. See avaldab mõju Venemaa toorainetest sõltuvale majandusele. Rahandusministeerium juba hoiatas, et kui kulusid ei kärbita ja odava nafta valguses ei võeta kasutusele teisi kasinusmeetmeid, siis kasvab eelarvepuudujääk.

Vene riigieelarvest ligi pool tuleb naftast ja maagaasist saadavast tulust. Läinud aastal ulatus eelarvepuudujääk 2,6 protsendini. See oli viie aasta suurim. Rahandusminister Anton Silunov ütles, et kui hinnad langevad edasi, eksisteerib oht, et mullune eelarvepuudujäägi tase ületatakse. Esialgset tehti tänavust Venemaa riigieelarvet eeldusel, et nafta maksab keskmiselt 50 dollarit barrelist. Sellisel juhul oleks eelarvepuudujäägiks 3% majanduse kogutoodangust. Silunov ütles, et vältida puujäägi kasvu üle 6% taseme on vaja kärpida kulusid 1,5 triljoni rubla ehk 18,9 miljardi dollari võrra.

Nõrk kodumaine nõudlus on hakanud majanduskasvu piirama. Odavam nafta tähendab ka odavamat rubla. See tähendab, et Venemaa tarbijad peavad tarbimistaseme säilitamise eest välja käima rohkem rublasid.

Rublale on avaldanud mõju ka geopoliitilised pinged. Alates Putini Krimmi annekteerimisest 2014. aasta märtsis ning USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamisest on rubla väärtus pooldunud.

Valuuta nõrgenemisele on avaldanud mõju ka kõrge inflatsioon, mis tegi 13-aasta kõrgeima taseme 2015. aasta märtsis (16,9%). Detsembris alanes aastases arvestuses inflatsioon 12,9 protsendile, kuid see on enam kui kolmekordne võrreldes keskpanga inflatsioonieesmärgiga.

„Kus tuleb suurem osa rahast,“ küsis Putin Venemaa parlamendi ees 2001. aasta aprillis esinedes, kus ta soovis Venemaa majanduses toorainetest eemaldumist. „Naftast, maagaasist, metallidest ja teistest toorainetest.“

Tol ajal andsid nafta ja maagaas 30% riigieelarve tuludest. 2015. aastal oli nende osakaal juba 44%. Niipalju siis headest kavatsustest. Seoses nafta allakäiguga ähvardab Venemaa majandust juba teist aastat järjest langus. Mullu langes majandus 3,7%. See oli suurim langus alates 2009. aastast. Bloombergi poolt küsitletud analüütikud prognoosisid, et tänavu võib Venemaa majandus kahaneda 0,5%.