Putini eriprojektide pank vajab suurt päästmist
Vladimir Putin on aastaid kasutanud Vnešekonombanki ehk VEB-d oma eriprojektide eest maksmiseks alates Šotši olümpiamängudest, tegevusteni Ukrainas ja oligarhide päästmiseni. Nüüd vajab riigipank ise päästmist ja see võib minna Kremlile päris palju maksma, kirjutab Bloomberg.
VEB pidanuks olema Venemaa presidendi riigikapitalismi suurlaadija, kasutades valitsuse toetust Lääne turgudelt odavalt laenu võtmiseks, et Kremli soovitud ettevõtmistesse raha pumbata.
Kui mullu tabasid panka Lääne sanktsioonid, lõpetas VEB uute laenude andmise. Mitme kõrge riigiametniku andmetel võib panga päästmine minna maksma 1,3 triljonit rubla ehk 18 miljardit dollarit. See ajab eelarvepuudujääki suuremaks ajal kui nafta hinnalangus sunnib peale kulude kärped.
„Valitsus ei saa jätta panka praeguses rahandus- ja majandusolukorra hädades üksi,“ ütles peaminister Dmitri Medvedev 22. detsembril VEBi nõukogu istungil, kus arutati päästmise võimalusi.
Ukraina kriisi tõttu 2014. aastal USA ja ELi kehtestatud sanktsioonid võtsid VEBilt ligipääsu rahvusvahelistele finantsturgudele, jättes panga odavast rahastusest ilma. Pangal on üleval kuni 16 miljardit dollarit välisvaluutas võlga, mille teenindamist raskendab odavnenud rubla. Samal ajal on kukkunud nafta hind kiirendanud Venemaa majanduslangust, surudes paljud VEB projektid sügavale kahjumisse.
Putin ütles detsembri algul, et paljud „arenguagentuurid“ on muutunud halbade laenude prügikastideks. Ametnike sõnul viitas ta selgelt VEBile. Rahandusministeeriumi andmetel võivad Kremli soovitud VEB rahastatud projektide kahjumid võivad ulatuda 1,2 triljoni rublani. See on võrdne poolega tulevaks aastaks planeeritud Venemaa riigieelarve defitsiidist.
Järgmise paari aasta jooksul peaks VEB maksma tagasi 7,3 miljardit dollarit võlga, mille tasumiseks on ainult üks suur allikas – Vene riik.
„See on eriprojektide keha,“ ütles Carnegie Moskva keskuse analüütik Andrei Movtšan. „See oli pankrotis äride päästmise institutsioon. Kõiki riske võttes läks ta ise pankrotti.“
VEBi ajalugu läheb tagasi Nõukogude Liidu looja Vladimir Lenini aegadesse. Pank loodi väliskaubanduse finantseerimiseks. Putin võttis 2007. aastal panga üle. Kõrgest naftahinnast saadud küllusliku rahaga pumpas ta panka 180 miljardit rubla ehk tollase kursi alusel 7,3 miljardit dollarit. Ta suurendas panga kapitali ja aasta hiljem vahetati välja pangajuht.
„Putin uskus, et sellest saab riigiinstitutsioon, mis muutub arenguinstitutsiooniks nagu riigile kuuluvad pangad Saksamaal ja Jaapanis,“ ütles tolleaegne rahandusminister Aleksei Kudrin.
Kui 2008. aastal tabas maailma finantskriis, muutus VEB Putini šokijuhtimise põhiinstrumendiks. Valitsuselt ja keskpangalt saadi 1,25 triljonit rubla (tollase kursiga 50 miljardit dollarit) aktsiaturul olukorra päästmiseks, hävinenud pankade ja hädas oligarhide päästmiseks. Viimaseid ähvardas ettevõtete kaotus välismaistele võlausaldajatele.
Tänu kiirele naftahinna taastumisele sai Venemaa majandus kiiresti jalule. Mõned VEBi päästetud investeeringud tasusid end ära. Välisraha oli külluses. 2009. aastaks oli panga bilansimaht kolmekordistunud.
Reitinguagentuur S&P andis pangale 2011. aastal Venemaal kõrgeima reitingu selgitades, et sisuliselt on tegemist Vene valitsuse majandusse sekkumise finantsinstrumendiga.
Lääne stiilis raamatupidamise ja rahvusvahelise krediidireitingu taga otsustasid äri mõistlikkuse asemel poliitikud, tunnistavad ametnikud.
Alates 2009. aastast kulutas VEB 8 miljardit dollarit avalikustamata vene investori rahastamiseks, et osta Ida-Ukrainas terasetööstused ja neid töös hoida. Aastaid kasutati nende projektide varjamiseks varjunimesid.
Siis aga algas sõda Venemaa toetatud separatistide ja Ukraina vägede vahel, mis hävitas mitmeid tehaseid, mille eest VEB maksis. Ühe kõrge vene ametniku sõnul ei ole isegi selge, kas VEBil on üldse enam mingi nõue varadele, kuna tehingud tehti maksuvabade firmade kaudu.
Siis tabasid panka 2014. aasta Šotši taliolümpiamängud. 50 miljardi dollariga on need kõigi aegade kõige kallimad olümpiamängud. Esialgu plaanis Kreml, et projekte rahastavad erasektori ärid, kuid lõpuks tuli päevavalgele nõukogude aegse linna uuendamise tegelikud kulud. Appi tuli VEB, kes saavutas kontrolli enam kui 200 miljardi rubla eest kahjumlike hotellide, suusakuurortide ja muude projektide üle.
„Samm sammult nõrgenes kontroll laenude väljaandmise üle,“ ütles Kudrin. Tänavu ulatuvad panga varad juba 9% Venemaa SKTst.
„Iga möödunud aastaga kasutati VEBi aina vähem arenguagentuurina ja üha rohkem riigi „eriprojektide“ eest tasumise eelarvevälise vahendina,“ ütles S&P analüütik Karen Vartapetov. „Need projektid olid sisuliselt tulevikku edasi lükatud eelarvekulutused. Nüüd on tulevik käes ja valitsus peab hakkama maksma.“
