Ajad Venemaal on rasked, aga Putini lähimad sõbrad on viimasel ajal saanud väga heldeid lepinguid. Riigi raha jaotatakse kindlatele inimestele. Selle tulemusel on oligarhide seas toimunud polariseerumine - Putini väike sisering vs need, kel temaga väiksem side. Meepoti ehk raha juurde soovivad saada kõik. Eriti olukorras, kus väljastpoolt Venemaad ei ole rahavoogusid oodata, laenugi ei anta.

Kaks meest Putini lähikonnast paistavad siin eriti silma. Need on Arkadi Rotenberg ning Gennadi Timtšenko. Mõlemad mehed kannatavad USA sanktsioonide all, sest on Putiniga lähedased. Pärast „kuisamise" algust on nad võitnud ligi 8,1 miljardi dollari eest riiklikke tellimusi. See on 12% enam, kui nad said 2013. aastal kokku.

Rotenbergiga seotud firma on võitmas ka 228 miljardit rubla maksvat Krimmi silla ehituse hanget, teatas Bloombergile üks kõrge valitsusametnik. Ametlikult ei ole otsust veel langetatud.

Bloombergi kätte sattusid sajad dokumendid, kust võib selgelt näha, kes on viimasel ajal riiklikke hankeid võitnud. Rotenbergi ja Timtšenko kätte on sattunud ligi viiendik kogu riigi jagatavast summast. Seda siis üheksa kuuga.

Pirukas on aga jäämas üha väiksemaks, mis tähendab muuhulgas, et üha väiksem ring oligarhe saab suu rasvaseks.

Megatehing on aga alles tulemas. Rotenberg ja Timtšenko saavad tõenäoliselt väga suure tüki ka Siberi ja Kaug-Ida vahelise gaasitoru ehitusest. Kogu poti suuruseks on siin 770 miljardit rubla. Meeste ettevõtted on nimelt Gazpromi peamised lepingupartnerid. Gazprom ei soovinud teemat kommenteerida.

„Riigi poolt jagatavat raha jääb üha vähemaks ja seda kiiremini kui on oodatud. Samas tähendab poliitiline otsus garanteerida mõnele väljavalitule  suurem osa, seda, et teistele jääb alles üha vähem," ütles New Yorgi Ülikooli Venemaa ekspert Mark Galeotti.

Need, kes varem olid saanud valitsuse „toetuset" kasu kurdavad eravestlustes, et neid tõrjutakse kõrvale. Üks Vene miljardär ütles, et kaks ärihiidu on ülejäänud konkurentid lihtsalt nurka surunud.

Nii tekivadki kehvemaks läinud olukorras võitjad ja kaotajad. Juulikuus võttis valitsus Alfa Bankilt ja selle miljardäridest omanikelt Mihhail Fridmanilt ja German Khanilt ära väga olulise lepingu, mis oli väärt umbes 4 miljardit rubla aastas. See anti nüüd Bank Rossijale, mida on peetud Putini „erapangaks" ning mis kuulub tema siseringi inimestele. Selle juht on Juri Kovaltšuk. Seegi mees on pandud USA poolt sanktsioonide alla.

Riigihanked ei ole aga ainus viis, kuidas riigilt raha saada. Igor Setšin ja siin mailgi väga tuttav tegelane Vladimir Jakunin on Putinilt lihtsalt rahalist abi küsinud. Tegemist on siis Rosnefti ja Venemaa rahvusliku raudteefirma juhtidega. Nad mõlemad on Putinilt palunud osakest riikliku pensionisüsteemi tulevikku tagavast fondist, kus on täna 80 miljardit dollarit. Mõlema ettevõtte juhi sõnul aitaks nende toetamine majandust laiemalt.

Kui ühed aina võidavad, siis teisi tabavad tõsised löögid. Vladimir Evtušenkov on juba pikka aega olnud koduarestis. Tegu on naftafirma Bashneft miljardärist juhiga. See on rikkaim venelane, keda on kohtu alla antud pärast Mihhail Hodorkovskit. Viimane on Evtušenkoviga toimuvat juba kommenteerinud ning on kindel, et tegu on kiusamisega. Arvatavasti ei soostunud mees oma ettevõtet Setšinile ehk Rosneftile müüma. Setšin ise on kõik süüdistused tagasi lükanud.

Nüüd aga taas Arkadi Rotenbergist, kelle omanduses olev SMP Bank sai hiljuti riigilt 100 miljardi rubla suuruse laenu 0,51-protsendilise intressimääraga. Venemaal ei ole täna kellelgi võimalik alla 1% määraga laenu saada. Seega taas kena lotovõit.

„On nii Putini kui ka tema lähiringi kuuluvate inimeste huvides jätkata sellist toetus-poliitikat. Nende jaoks ei tähenda kriis tõepoolest midagi hullu, sest nende käes on kõik ressursid," võttis teema kokku Venemaa korruptsiooniekspert Vladimir Rimsky.

Need, kes väljavalitute sekka ei kuulu käivad aga ringi rusikas taskus. See ring aina kasvab.