Eesti transiidiäri isade Aadu Luukase ja Endel Siffi juures meheks kasvanud Sulev Loo töötab Tornimäe kaksiktornis nagu tüürimees suure laeva kaptenisillal. Gunvori-nimelise laeva omanik ja kapten on Venemaa peaministri Vladimir Putini sõbraks peetav Gennadi Timtšenko.

Loo juhitav logistikaettevõte Tarcona korraldab ligi 44 miljardi euro suuruse aastakäibega kaubavoogu, mis võrdub seitsmekordse Eesti riigieelarve mahuga.

„Igal trading-firmal on oma operatsioonide osakond: Vitolil on ta Hollandis, Totalil on Pariisis, Gunvori oma on Eestis,” selgitab Loo. „Trader’id sõlmivad tehingu ja meie ülesanne on see füüsiliselt ära teha. Kasutame oma äris Eesti soodsat geograafilist asukohta, sellise äriskeemi peale peaksid ka teised Eesti ettevõtjad üha rohkem mõtlema.”

Loo meeskonna ülesannete hulka kuulub New Yorgi või Londoni juhtivate advokaadibüroodega ka selliste olukordade lahendamine, kui mõni saadetis pole õigeks ajaks kohale jõudnud või kaup ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele.

Tarcona kuulub Tallinna heldemate palgamaksjate hulka. Äripäev nimetas tema töötajate keskmiseks palgaks 2009. aastal ligi 4000 euro suurust summat. Ettevõtte väitel jäi kuupalk 2500 euro suurusjärku. Tarcona valgekraed teenivad Loo kinnitusel nüüd 2800–3000-eurost palka. „Meil on Euroopa mõttes ikka madalamad palgad, mistõttu osutame teenust odavamalt,” ütleb Loo.

Kopsaka palga saajate arv kasvab Tarconas igal aastal. Kaks aastat tagasi töötas Loo alluvuses 75 inimest, eelmisel aastal 80, praegu 110 ja tänavuse aasta lõ­puks kasvab töötajate arv 120-ni.

Vaja kolme keele oskust

Üllataval kombel tuleb pärmitainana paisuvasse õnneseente meeskonda pääsemiseks omada ennekõike säravaid silmi. Kuid samuti läheb vaja kõrgharidust ja kolme keele oskust.

„Äritegemiseks vajame igapäevaselt vene ja inglise keelt. Eesti keele oskus on meie töökollektiivis loomulik. Meie vajame paindlikku ja avara silmaringiga töötajat, kes suudab õiget valest eristada,” selgitab Loo. „Varasemat töökogemust on raske eeldada, sest see äri ei ole meie regioonis väga levinud. Need, kes kogemust omavad ja vastavad meie nõudmistele, oleme juba varem ära võtnud. Nüüd võtame tööle säravate silmadega inimesi, kelles me näeme potentsiaali, et neid on võimalik meie nõuetele vastavalt välja koolitada.”

Kütuseturu logistiku väljaõpetamine kestab neli-viis kuud. Võiks kesta kauem, kuid ettevõtte partnerid, terminalid ja laevafirmad, kes paiknevad eri mandritel, on valmis uuele töötajale kohe oma tegevust näitama, mis muudab koolitusperioodi kiiremaks.

Tarcona uks on kitsas ja juba tööle värbamisel tehakse sobivuse kohta lõplik otsus. Need, kes sisse pääsevad, ei pea oma tuleviku pärast enam muretsema, küll aga kõvasti tööd tegema. Tööpäevad kipuvad olema kümnetunnised. Firma panustab inimesse nii palju, et ühestki töötajast ei taheta enam loobuda.

Töövahenditeks on telefon ja arvuti. „Isiklik suhtlemine trader’itega, terminalidega ja näiteks raudteega on erakordselt tähtis, sest inimesed teevad vigu ja unustavad asju ära. Samuti muutub turuolukord kiiresti. Sa pead olema suuteline kiirelt reageerima,” räägib Loo. „Turg on muutunud nii, et laev on saadetud alguses Ameerikasse, kuid siis on tulnud keset ookeani ots ümber pöörata ja tuua Euroo­passe tagasi. Operaatoril pole vaja sellise asjade käigu peale solvuda.”

Eelmisel nädalal kõlanud uudis, et Vopak E.O.S. võttis Muugal vastu Murmanskist väljunud naftatankeri, ei tähistanud kindlasti uue kaubatee avamist Venemaa põhjapiirkonnast ümber Skandinaavia poolsaare Eestisse, et siis sama kaup läbi Taani väinade tagasi Põhjamerre loksutada. Loo kinnituse järgi on tõenäoliselt tegemist tehingu tingimuste ootamatu muutumisega, mille silumiseks pidi tanker seilama nii ebaloogilisena tunduvat rada pidi.

Kui laeva pumbatakse kümneid tuhandeid tonne naftatooteid, võib juhtuda, et kvaliteet ei vasta ootustele. Kõige hullem, kui saadetist vastu võtvas sadamas asuv terminal pole tehniliste näitajate poolest valmis sellist kaupa vastu võtma, sest torustikes ja mahutites võib tekkida korrosiooni. Siis peab logistik leidma kauba kvaliteedi parandamiseks lahenduse ja otsima lossimiskoha, see võib olla pikk ja kahjumlik protsess.

Ülemaailmses kütuseäris ei jää tehingu osapooled eksituste üle pikalt vaidlema. Minnakse uute laevade ja laadungitega edasi ning ebaõnnestumine antakse lahendada ettevõtte juriidilisele toetusüksusele.

Tarconas tegeleb üle maailma ette tulla võivate probleemide lahendamisega üle 20 inimese. See on ainulaadne töö, sest koostööd tehakse Suurbritannia ja Ameerika juhtivate advokaadibüroode ja tagatubadega. 

Gunvor tegutseb vargsi

Tarconal on üks omanik ja üks klient – Gunvor. Sellepärast pole Tarconal ka oma nn PowerPoint-presentatsiooni. Kõik tehingud-äriskeemid on salastatud.

Šveitsis Genfi järve vaatega panganduskvartalis asuv ettevõte kuulub kolmele ärimehele: Soome kodakondsusega Gennadi Timtšenkole, rootslasele Torbjörn Törnqvistile ja varem avalikkuse eest varju jäänud kolmandale isikule.

Juhtivad Euroopa ajalehed Financial Times, Economist ja Guardian on pidanud üksteise järel ümber lükkama oma varem avaldatud väiteid, et salapärane kolmas osanik on Venemaa peaminister Vladimir Putin või tema variisik. Talvel avalikustas Gunvor, et kolmas omanik on firma tegevjuhtide huvides tegutsev sihtfond.

Oletusi Putini osaluse kohta õhutas tõsiasi, et väidetavalt puutusid Timtšenko ja Putin 1990-ndate alguses oma äritehingutes kokku, kui Venemaa naftaärile anti stardikiirendus Tallinnas Aadu Luukase ja Endel Siffi loodud kütuseterminalides.

Eestlased kaotasid 2007. aastal alanud Venemaa naftaäri koondumise tagajärjel osaluse terminalides, kuid jäid kraani juurde edasi – seda sõna otseses mõttes. Tarcona paikneb Tallinnas Tornimäe kaksiktornis just sellepärast, et paarikümne aasta jooksul on Eestisse koondunud piisav oskusteave ja üksnes väga suur läbikukkumine võib Gunvori roolikambri mujale nihutada.

Tallinn saab murdosa käibest

Tarcona rühib ülesmäge, sest Gunvori käive kasvab. Mullu tõusis emaettevõtte kaubamaht tunamullusega võrreldes 11 protsenti, 104 miljoni tonnini. Ettevõtte portfellist leiab eri energiakandjaid: naftat ja naftatooteid, gaasi, kivisütt, biokütust.

Kõigest kaheksa miljonit ton­ni sellest kaubast liikus läbi Tallinna sadamas tegutsevate naftaterminalide, põhiosa kaubaveost käib Venemaa sadamate kaudu.

Suur osa Gunvori-Tarcona naftatooteid tuleb Venemaalt, aga biokütused pärinevad näiteks Hispaaniast ja Ameerikast. Nafta puurimisel tekkiva gaasi LPG ja maagaasi LNG äri käib Euroopas, kuid ka teistes maailmajagudes. Kivisöega hakkas ettevõte tegelema kolmveerand aastat tagasi. Põhiliselt liigub kivisüsi Indoneesias, Koreas, Hiinas ja Austraalias. Sellepärast on ka Tarcona tegevuspiirkonnaks kujunenud peaaegu kogu maailm.