Putini tegelikud motiivid: vene ajakirjanik selgitab, milline on riigipea elu mõte

 (163)
Putini tegelikud motiivid: vene ajakirjanik selgitab, milline on riigipea elu mõte
Foto: Richard Drew, AP

Läänes arvatakse, et moodsa Venemaa sünonüümiks on korruptsioon. Me teame oligarhidest, maffiast ja "metsiku ida" kapitalismist 1990ndatel. Kuid üks vene ajakirjanik toob kogu loosse veidi teistsugust valgust, kirjutab The Washington Post.

Igatahes vaatavad nii ameeriklased kui eurooplased Venemaad kui korrumpeerunud riiki, kus sigadusi tehakse kõige kõrgemal tasemel. Putini meeletust varandusest on räägitud kaua. On arvatud, et see võib ulatuda 200 miljardi dollarini. See teeks ta ülivõimsalt rikkaimaks inimeseks planeedil Maa.

Kreml on igasugu süüdistused ja korruptsioonijutud kohe vaigistanud ning nõudnud tõendeid.

Vene ajakirjanik Anton Orehh kirjutas artikli ajalehte Ежедневный журнал, kus ta selgitab, miks Venemaal ei ole korruptsiooni. Nimelt ei tunne venelased seda sõna selles tähenduses. See on niisiis Ameerika-Euroopa vaatenurk. Venemaa ei näe asju nii, kirjutab ajakirjanik.

Orehh ei ole muide Putinile lojaalne ajakirjanik ning väljaanne, milles tema lugu avaldati, on iseseisev leht, mida valitsus on püüdnud sulgeda. Ajakirjanik ei püüa korruptsiooni õigustada või seda välja vabandada; ta teeb lihtsalt tähelepaneku selle kohta, milline on venelaste suhtumine.

Orehhi artikli võttis oma blogis kokku pikaaegne Venemaa vaatleja Paul Goble.

Venelaste jaoks ei ole tegemist korruptsiooniga selle läänelikus tähenduses. See on hoopis sõpruse kinnistamine ning lahke ning tundlik suhtumine neisse, kes su ümber on. „Korruptsioon on importsõna," ütleb Orehh. Ja just seetõttu ei saa venelased võib-olla selle vastu ka võidelda.

„Läänes annab raha võimu, aga venelaste silmis on asi vastupidi - võim annab raha ja võtab ka raha ära."

Putin ei vaja tema sõnul miljardeid rahas ja aktsiates, kui ta omab kogu riiki. „Tema varanduse suurus on võrdne riigi rahakoti suurusega või tegelikult terve riigi varade väärtusega. Praegu saab ta kõike, mida ta soovib ja praktiliselt lõpmatus koguses."

Putini ümber on alati liikunud korruptsioonijutud. Tema vara väärtuseks on hinnatud 40 miljardit dollarit, 70 miljardit ja 200 miljardit.

Samas on tema aastapalk umbes 150 000 dollarit ning ta on oma deklaratsioonis välja toonud suhteliselt tagasihoidliku varanatukese. Mees elab siiski silmnähtavalt laia elu. Väidetavalt on tal näiteks 700 000 dollarit maksev kellade kollektsioon, rääkimata muudest ilusatest asjadest.

Orehhi argumenti, et raha omamine ei ole Putinile oluline, toetavad ka teised. 2012. aastal avaldas Venemaa dissidentide grupp raporti, mis näitas, milliseid luksusi Putinile võimaldatakse. Nende seas on uhke palee, mida hiljuti miljonite eest renoveeriti. Lisaks ka näiteks 43 lennukit, mis kokku maksavad umbes miljard dollarit.

Raportist tuli välja, et üks põhjus, miks Putin võimu külge nii klammerdunud on, on see, et ta on harjunud selle rikkuse ja luksusega, mis teda ümbritseb. Ta keeldub kategooriliselt sellest lahti laskmast.

Orehhi artikkel jõuab teistsuguse, kuid mitte vähem dramaatilisema järelduseni. Putin ei ole välismaistele pangakontodele kogunud meeletuid rahasummasid, sest ta ei soovi tegelikult kunagi võimust loobuda.

„Tema juhtimise mõte on selles, et see peab olema eluaegne," kirjutab mees. „Ja isegi kui ta vanas eas määrab postile uue Dmitri Medvedevi jääb Vladimir Vladimirovitš Venemaa Deng Xiaopingiks," lisas Orehh, viidates Hiina kommunistliku partei juhile, kes kontrollis riiki kuni ta 92 aastaselt suri.