Puuduv üldplaan laseb erahuvidel arendust suunata

Linnade üldplaneeringud pidid olema kehtestatud hiljemalt 2006. aasta alguseks, valdadel möödunud aasta kesksuveks. Juunis avaldatud riigikontrolli aruande järgi polnud enam kui kolmandik kohalikest omavalitsustest aasta alguseks sellega veel ühele poole saanud.

Venimise põhjuseid on mitmeid — näiteks mainitakse keskkonnamõjude hindamise kulukust, äärealade puhul ka ärilise surve puudumist. Ometi leiab aasta alguse seisuga nn mustast nimekirjast ka toekamaid omavalitsusüksusi, nagu Maardu, Rakvere ja Narva-Jõesuu linnad või valdadest Rae ja Tartu.

“Planeeringupõhimõtete määramatus põhjustab olukorra, kus avalikkuse huvidega arvestamine ei ole tagatud ja maakasutust ning ehitamist valla või linna territooriumil ei juhi enam kohalik omavalitsus, vaid kolmandad isikud lähtuvalt oma huvidest,” märgitakse riigikontrolli aruandes.

Nii võivad rajatud elurajoonid hiljem silmitsi seista näiteks lasteaia- ja koolikohtade nappuse, puuduliku ühistranspordi, väljaehitamata tänavatevõrgu või muude sarnaste probleemidega.

Maardu abilinnapea Rein Meel kinnitab, et linna üldplaneering kinnitati siiski selle aasta märtsi lõpus: “Planeering peab võtma arvesse, et Maardu asub Põhja-Eesti suure rahvusvahelise sadama läheduses ja see avaldab tööstuslikku mõju Maardu kõrval ka Viimsile ja Jõelähtmele.”

Meele sõnul on linna territooriumil praeguseks seitse terminali, lähipiirkonnaga kokku aga juba üksteist. “Ilma keskkonnamõjude hinnangut arvestamata ei saa praegu terminale enam juurde ehitada,” rõhutab ta.

Rakvere linna peaarhitekt Raul Järg loodab, et üldplaneering jõutakse kehtestada 2009. aasta alguses: “Sügisel tulevad kohaliku omavalitsuse valimised ja vaevalt siis enam sellega keegi tegeleda jõuab.”

Uudse lahendusena toob Järg esile Rakvere kesklinna lähedal Seminari tänavale kavandatava äri- ja teeninduspiirkonna, kus luuakse enam ruumi jalakäijatele. “Seal hoonestuse kõrgust ei piirata,” kinnitas ta.

Kõrghooned ei ole väikelinna kontekstis tavaline nähtus, kuid Järgi sõnul asub piirkond vanalinnast ka piisavalt kaugel. Samuti võib Vallimäe laululava saada mõne aasta pärast Eesti esimese purikatusega kontserdipaiga umbes 5000 inimesele.

Rae valla kehtiv üldplaneering on kehtestatud 16 aastat tagasi, uus ootab Harju maavanema juures kinnitamist. Vallavanem Raivo Uukkivi sõnul on vald teinud ettepanekuid ka maakonnaplaneeringu muutmiseks. “Olulisim on Tallinna ümbersõiduraudtee Rae vallast välja viimine, sest eesmärk poleks täidetud, kui viiakse ohtlik veos ühest tiheasustusest teise,” märkis Uukkivi. Raudtee puhul võetakse tema sõnul arvesse ka keskkonnamõjude hindamise aruande seisukohti.

Kuigi kohustus kehtestada üldplaneering on teada 2002. aastast alates, polnud 2008. aasta 1. jaanuariks planeeringut kehtestada jõudnud seitse linna ja 81 valda.

Riigikontrolli ülevaatest selgub, et mõned puuduva üldplaneeringuga valdadest-linnadest on oma üldplaneeringut menetlenud üle kümne aasta.

Enim üldplaneeringuta omavalitsusi leidub Saare- ja Põlvamaal (vastavalt 12 ja 10), rohkem kui pooled üldplaneeringud puuduvad endiselt Tartumaal (13).

Kõige eeskujulikum on Ida-Virumaa, kus planeering puudub ainult ühes 22 omavalitsusest (Narva-Jõesuus).

Vanad üldplaneeringud ei arvesta muutustega — näiteks Rae vallas survega ehitada elamuid ja arendada ettevõtlust.