Linnade üldplaneeringud pidid kehtestatud olema 2006. aastaks, valdade tähtaeg lõppes eelmise aasta kesksuvel. Juunis avaldatud Riigikontrolli aruandest selgub, et siiani pole rohkem kui kolmandik omavalitsustest sellega veel hakkama saanud, kirjutab Eesti Päevaleht.


Selline seis põhjustab olukorra, kus avalikkuse huvidega arvestamine pole tagatud ning ehitust valla või linna territooriumil ei juhi kohalik omavalitsus, vaid kolmandad isikud lähtuvalt oma huvidest. Nii võivad rajatud arendused seista hiljem silmitsi lasteaia- või koolikohtade puudumisega ning transpordiprobleemidega.


Venimise põhjuseid on mitmeid – mainitakse nii keskkonnamõjude hindamise kulukust kui ka ärilistest huvidest põhjustatud surve puudumist. Kuid ometi leiab nn. mustast nimekirjast ka toekamaid omavalitsusüksusi, nagu Maardu, Rakvere ja Narva-Jõesuu linnad ning Rae ja Tartu valla.


Maardu abilinnapea Rein Meele sõnul kinnitati linna üldplaneering siiski käesoleva aasta märtsis. Selle kohaselt tuleb arvestada, et Maardu asub suure rahvusvahelise sadama läheduses ning see avaldab tööstuslikku mõju ka Viimsile ja Jõelähtmele. Tema sõnul on linna territooriumil seitse terminali, lähipiirkonnaga kokku aga juba 11 ning ilma keskkonnamõjude hindamiseta ei saa neid enam juurde ehitada.


Rakvere linnaarhitekt Raul Järg loodab, et linna üldplaneering jõutakse kehtestada 2009. aasta alguseks. Ta toob uudse lahendusena Rakveres välja Seminari tänavale kavandatava äri- ja teeninduspiirkonna, kus jalakäijatel on enam võimu. Hoonestuse kõrgust seal ei piirata, kuna piirkond asub vanalinnast piisavalt kaugel.


Rae valla kehtiv üldplaneering on 16 aastat vana ning uus ootab Harju maavanema juures kinnitamist.  Uues planeeringus on eesmärgiks seatud Tallinna ümbersõiduraudtee vallast välja viimine ning arvestamine elamu- ning tööstupiirkondade arendamisega.


Käesoleva aasta 1. jaanuariks polnud üldplaneeringut jõudnud kehtestada seitse linna ja 81 valda.