"Suhteline palk on suhtelise tootlikkusega võrreldes KIE [Kesk- ja Ida-Euroopa - toim.] riikides tõesti mõnevõrra madalam, aga mitte niipalju, nagu artiklis toodud joonisel," ütles Eesti Panga analüütik Orsolya Soosaar.

Et võtta hinnataseme erinevusi arvesse, kasutatakse ostujõu pariteedi mõistet. See näitab, mitu eurot on igas riigis vaja, et osta mingi kindlaksmääratud kogus kaupa.

Bloombergi arvutustes oli tootlikkuse puhul arvesse võetud Saksamaa kõrgemaid hindu, kuid palkade puhul mitte. Nii jääbki tähelepanuta see, et näiteks Eestis saab sama hulga eurode eest oluliselt rohkem kaupu, kui Saksamaal.

Või teistpidi - kuigi Ungari töötaja toodab umbes 2/3 sellest, mida Saksa töötaja, suudetakse seda toodangut müüa paraku märksa madalama hinna eest, sest Ungaris on hinnad madalamad. Seepärast ei teeni Ungari töötaja mitte 2/3, vaid hoopis umbes 30% Saksa töölise palgast.

Kui juba võrrelda, siis kas nii tootlikkust ja palku korrigeerides või mõlemat korrigeerimata jättes, mitte aga nö segiläbi.