Puust ja punaseks: Eestlased koormavad Soome sotsiaalsüsteemi

 (252)
Oluliselt parandatud
Puust ja punaseks: Eestlased koormavad Soome sotsiaalsüsteemi
Foto: Priit Simson

Soome Euroopa parlamendi valimiste debatis on oluline koht välistööjõule sotsiaalsete hüvitiste maksmise küsimusel. Praegune süsteem võimaldab juba neljakuuse Soomes töötamise staažiga inimesel saada kopsakaid toetusi. Isegi töötuna pannakse taskusse suurem summa kui Eestis tööl käies.

(1.05 on artiklit parandatud, sest Soome sotsiaalkindlustusamet parandas oma varem vääralt esitatud andmed. Muudetud lõik on märgitud boldis)

Euroopa Liidu liikmesriikites on parlamendivalimiste eel käimas diskussioon, kas ja mis ajast alates peaks välisriigist tulnud töötajale maksma lastetoetust, lapsehoiutasu, ravirahasid ja töötu abiraha või töötuhüvitist. Soome rahvusringhääling tegi probleemi puust ja punaseks selgeks, kasutades selleks väljamõeldud Eesti perekonda - ehitaja Martinit, tema naist Siirit ja nende kaht last - Rasmust, kes on 4-aastane ja Erik, kes on 1-aastane.

Selleks, et Soome toetusi saada peab töötaja olema riigis tööl käinud neli kuud, töötama vähemalt 18 tundi nädalas ning töötasu makstakse kollektiivlepingu alusel. Miinumumtasu peab olema seejuures 1154 eurot kuus.

Martin on Soomes töötanud alates 2013. aasta oktoobrist ja tal on täidetud ka teised tingimused. Tema abikaasa Siiri elab koos lastega Tallinnas. Siiri ei käi tööl.

Soome riik maksab Rasmuse eest lastetoetust 104,19 eurot, Eriku eest 115,13 eurot kuus. Nii saab pere kokku 219,32 eurot.

Lisaks maksab Soome perele ka lapsehoiutasu. Alla kolme-aastase Eriku eest saadakse 341,06 eurot ja üle kolme-aastase Rasmuse eest 65,61 eurot kuus. Niisiis saab pere laste eest üldse kokku 625,99 eurot kuus.

Kui Siiri läheb Eestis tööle, siis maksab Soome riik Siirile kinni selle vahe, mis jääb Eesti ja Soome toetuste vahele.

Soome riik on vastutav ka Martini ravikulude eest, täpselt samamoodi nagu kohalike inimeste puhul. Kui Martin töötab Soomes, aga elab Eestis, siis tasub Soome riik Eestis tehtud arstlike protseduuride eest. Samuti võib Martin saada haigushüvitist. Kui tema kuupalk on 3000 eurot, siis saab ta haigusraha 79 eurot päevas. Kui Martinile on määratud rehabilitatsioon, siis saab ta selleks raha Soomelt.

Soome maksab kinni ka Siiri ja kahe lapse meditsiinikulud, seda nii Eestis kui ka Soomes. Kui Siiri otsustab Eestis tööle minna, siis vastutab Soome riik vaid Martini terviserahade eest. Siiri ja lapsed on edaspidi Eesti riigi rida.

Martin kaotab maikuus töö, ta vallandatakse. Ta registreerib end Soomes töötuna. Selleks, et töötuna toetusi saada, peab ta olema Soomes ametlikult töötanud 26 nädalat (umbes 6 kuud).

Soome riik maksab Martinile nüüd 32,66 eurot päevas, viiel päeval nädalas. Kahe alla 18-aastase lapse eest saab ta lisaks 7,74 eurot päevas. Samas on tal Soome töötukassa ees samasugused kohustused nagu riigi residentidelgi ning kui ta ei kandideeri töökohtadele ja ei täida muid tingimusi, siis võib ta oma toetustest ilma jääda.

Martin elab nüüd perega Tallinnas. Ta saab 808 eurot kuus töötutoetust. Juhul kui Martin enne tööd ei leia ja ta täidab reegleid, maksab Soome riik talle toetust kolme kuu vältel. Pere jätkab sel perioodil ka lastetoetuse saamist, kuid lapsehoiutase ei maksta. Nii teenib Martin ja tema pere Soome riigilt 1027,32 eurot kuus. 

Seega on liikmesriikide poliitikud arutamas, mis hetkel on mõistlik hakata välisriigi töötajale maksma erinevaid hüvitisi ja toetusi. Sellest on saanud paljude riikide sotsiaalsüsteemile oluline koorem.