Puust ja punaseks: kes on Rail Balticu projektis osalejad ning kuidas liigub raha?
Ärileht ei vaata siin, kes on Rail Balticuga seotud Lätis ja Leedus. Seal on samuti loodud eraldi ettevõtted, mis riigis toimuma hakkavat koordineerivad. Leedus on selleks näiteks Leedu Raudtee alla tehtud tütarfirma. Loomulikult on ka seal kaasatud erinevad ministeeriumid ning linnade ja rajoonide esindajad.
Eestis on koordineeriv roll majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM). Ministeeriumis töötab täna Rail Balticu teemaga kolm inimest (Kristjan Kaunissaare, Anti Moppel ja Andres Lindemann).
Esimeseks rakendusüksuseks on tehnilise järelvalve amet (TJA), mis tegeleb planeerimisega ning on kaasanud konsultantide konsortsiumi. Selles on järgmised firmad:
Reaalprojekt - raudtee ja teede projekteerimine, geodeetilised uuringud;
Hendrikson & Ko - regionaalne planeerimine, detailplaneeringud, keskkonnauuringud, arheoloogia;
WSP - signalisatsioon, elektrivarustus;
Kelprojektas - raudtee tehniline projekteerimine;
Novarc - struktuurid, pealisehitus.
Edasi tuleb riigi äriühing Rail Baltic Estonia OÜ, mis on ühtlasi riigi huve esindav aktsionär kolme Balti riigi ühisfirmas RB Rail AS. Rail Baltic Estonias töötab peagi seitse inimest. Selle juht on Indrek Orav.
Selleks, et erinevad ministeeriumid ja osapooled omavahel aeg-ajalt kokku saaksid ja asjade käiku arutada saaks on olemas koostöövormid - juhtkomitee, töögrupp ja operatiivgrupp. Esimeses on kolme ministeeriumi asekantslerid ning Harju,- Rapla- ja Pärnu maavanemad. Töögrupis on ministeeriumite esindajad, tehnilise järelevalve ameti inimesed ning konsultandid. Operatiivgrupp on TJA ja MKMi igapäevane töövorm.
Kindlasti ei saa mainimata jätta Rail Balticu keskset keha ehk ühisfirmat RB Rail AS. Sellel on kuue-liikmeline nõukogu, kus igast Balti riigist on kaks esindajat. Eestist Indrek Orav ja Anti Moppel. Seal arutatakse kõige olulisemaid küsimusi ning kord on selline, et kui kaks nõukogu liiget on mingi otsuse puhul vastu, siis seda vastu ei võeta. Nii suutis Leedu mitu aastat blokeerida mitmeid olulisi otsuseid. Siis tuli neil valitsuse vahetus ning olukord muutus täielikult. RB Rail ASi juht on lätlane Baiba Rubesa, kes on töötanud kümnetes riikides, peamiselt Statoilis. Juhatuses on kokku neli liiget. Lisaks Rubesale üks liige igast riigist. Eestist on seal Deniss Muraško.
RB Rail ASil on loodud Eestisse filiaal, mida juhib Kaido Zimmermann. Seal on tööl lisaks veel üks inimene. Üks põhjus miks filiaal tehti on see, et käibemaks ei läheks ainult Lätti. Tööd, mis teostatakse Leedus või Eestis võiks maksu tuua ikkagi selle riigi kassasse. Lisaks hakkab filiaal koordineerima ka ühisettevõtte poolt korraldatavate hangetega seotud tegevust Eestis.
Sellega veel asi ei lõppe. Olemas on veel selline moodustis nagu Task Force, mis on kõrgemal tasemel riigiametnike koostöövorm.
Erinevate ettevõtete roll
RB Rail AS on kogu projekti koordineerija, uuringute läbiviija, ehitusprojekti ja muude projektide tellija. Lisaks koostavad nad äriplaani ja teevad keskset turundust ja kommunikatsiooni.
RB Estonia OÜ roll on kohtobjektide ehk terminalide ja depoode projekteerimine ning kõikide objektide ehitushanked. Just seetõttu on siin lähiaastatel vaja juurde suure kogemusega spetsialiste. Ühisettevõttes võiks aga inimeste arv ajaga pigem langeda, sest neile jääb koordineerimise, järelevalve, aruandluse ja komisjoniga suhtlemise roll.
Ärilehele teada olevalt on RB Rail AS siiski soovimas enda rolli oluliselt kasvatada ning võtta töid ja tegemisi ära aktsionäridelt ehk ka Rail Baltic Estonialt. Vaidlused ses osas seisavad alles ees.
Praegu on aga selge, et tehakse ka ühishankeid. Need on raudteespetsiifilised - side, signalisatsioon, elekter ning viimasena suured hanked, kus on võimalik saavutada mastaabiefekti. Nendeks on betoon, rööpad, pöörmed, liiprid, kinnitused ja ballastikillustik.
Kuidas jagatakse raha?
On kokku lepitud ja Euroopa Liit on seda soovinud, et neil oleks üks partner ja selleks on RB Rail AS. Raha tuleb Euroopast ühisettevõtte kontole ning aruandlus liigub ühisettevõtte kaudu Euroopa suunas. Lihtne. Iga kord tuleb ühisettevõttel näidata, et raha sai õigesti kulutatud ja oli abikõlbulik. Rail Baltic Estonia OÜ teatab ühisfirmale iga kvartali rahavajaduse ehk millised hanked on neil tulemas. Ühisettevõte kannab raha. Järgmises kvartalis teeb Rail Baltic OÜ aruande, et kuidas seda on kasutatud.
Oluline on siin mainida, et on levinud väärarvamus justkui oleks RB projekt saanud juba üle 700 miljoni euro ja see on ka huugama pandud. Tegelikult on selline summa küll projektile eraldatud, aga ainult nö paberil. Selline summa kulub ära järgmise nelja aasta jooksul. Kallimad hanked hakkavad pihta 2019-2020 aastal.
Kust tuleb palgaraha?
Nagu teada, siis maksab Euroopa Liit kinni enam kui 80% Rail Balticu kuludest. Selle alla lähevad ka personali- ja konsultatsioonikulud. See tähendab siiski, et umbes 1/5 kuludest kannavad otseselt kolme Balti riigi maksumaksjad. Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav ütles, et seetõttu on oluline, et inimeste palkamine on vajaduspõhine. Ka riigiettevõtte töötajate arv võib ajaga tõusta 15 inimese kanti, sest tulevikus on vaja projekteerijaid, insenere ning projektijuhte.
Kes keda tööle määrab ja kuidas?
Kogu masinavärk töötab nii, et ministeerium valib enda spetsialistid ja eksperdid ise. Riigi äriühingu puhul toimus aga juhi leidmiseks avalik konkurss ning valituks osutus Indrek Orav. Ta ise on firmasse töötajaid valinud avaliku konkursi kaudu aga ka personalifirmade abil.
Ühisettevõtte RB Rail AS olulisim lüli on nõukogu. Nemad otsisid juhatuse esimeest sihtotsinguga. Valiti tipptasemel personalifirmad, kes on spetsialiseerunud just tippjuhtide otsimisele. Nad koostavad ligi 50 kandidaadiga nimekirja, kusjuures inimesed ise ei tea, et neid sinna listi on valitud. Siis toimub esmane selekteerimine. Nii jäi kandidaate järjest vähemaks. Toimusid ka esitlused ja tehti teste. Ühisettevõttes on kaks komiteed - personalikomitee ning finants- ja riskikomitee. Personalikomiteegi kohtus ka ise kandidaatidega. Lõpuks jäi sõelale Rubesa. Paar kuud tagasi ametisse valitud juhatuse liikmed leiti samamoodi karmi konkursi teel.
Juhatus võib endale töötajad valida ise - seda tehakse tavaliselt nii personaliotsingu firmasid kasutades aga ka lihtsalt töökuulutustega. On aga teatud positsioonid, mida saab täita nõukogu. Näiteks peajuristi ja siseaudiitori kohad.
