PwC ülevaade, mille keskmes on Kreeka eurotsoonist lahkumise tõenäosus ja võimalikud tagajärjed, leiab, et Kreeka jaoks tähendaks eurotsoonist lahkumine ja „uue drahmi“ kasutuselevõtt majanduse järsku kokkutõmbumist ja aastateks püsima jäävat kõrget inflatsiooni.

Seevastu eurotsoonile, millest Kreeka majandus moodustab vaid 2%, tähendaks Kreeka lahkumine „kõigest“ majanduskasvu vähenemist 1,2%-lt 0,5%-ni ning 0,4 protsendipunkti võrra kasvavat inflatsioonimäära. Kirjeldatud negatiivne mõju piirduks ühe aastaga ning Euroopa majandus pöörduks seejärel tavapärasele aeglase kasvu ja madala inflatsiooni teele.

Eurotsooni tuumikriikide pangandussektori haavatavus Kreeka arengutest on viie aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt vähenenud. Kui aastal 2010 ulatusid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania erapankade laenud Kreeka riigile kokku üle 100 miljardi euro, siis võlgade ümberstruktureerimise tulemusena on see summa tänaseks kahanenud 34 miljardi euroni. 60% Kreeka võlast on tänaseks otseselt või kaudselt tagatud eurotsooni riikide poolt ning ehkki selle summa mahakandmine ei rõõmustaks mõistagi ühtegi valitsust, poleks ka selle „musta stsenaariumi“ majanduslikud mõjud riikidele ei tugevad ega ka vahetud.

PwC ärikonsultatsioonide teenuseliini juht Teet Tender ütles majandusülevaadet kommenteerides, et Kreeka eurotsoonist lahkumine seaks mõnevõrra suurema finantssurve alla kõrgema võlakoormaga riigid, näiteks Itaalia, samuti vähendaks see samm Euroopa ühtsust, mida Eesti praegusel ebakindlal ajal hädasti vajab. „Euroopa tugevust ja ühtsust demonstreerib hetkel siiski fakt, et Kreekale sisulisi järeleandmisi ei ole tehtud,“ märkis Teet Tender.