Linnaelanikele teeb muret R-kioskite vähenemine ja sulgemine. Abi ei ole ka sellest, et väiksed kioskid kolivad kaubanduskeskustesse, sest seal muutub kiire ja mugav ostude tegemine aeganõudvaks ja tülikaks. Lisaks kaotavad kioskid justkui oma peamise funktsiooni – olla kliendilähedane –, jäädes kodust ja klientidest üha kaugemale.

Aasta algul sulges Soome Sanoma meediagruppi kuuluv AS Rautakirja hulgaliselt kioskeid Tartus, järjest rohkem tühje pindu tundub R-kiosk maha jätvat ka Tallinnas. Viimasel kuul on suletud näiteks Tartu ja Narva maanteel asuvad kioskid. Enda eest räägivad juba arvud – veel kaks aastat tagasi küündis R-kioskite arv 180-ni, nüüd on neid üle Eesti kokku 130.

Massilist sulgemist põhjendab AS-i Rautakirja Estonia müügi- ja turundusjuht Mauri Kristjan Dorbek üldise majandusolukorra ja nende ajas muutuva ärikontseptsiooniga. „Kui vanasti pidasime oluliseks olla üleriigiliselt kaetud, siis täna asume pigem linnades. R-kioskid asuvad kaubanduskeskustes, aga jäävad ka tänavatele.”

Dorbeki sõnul värskendavad kioskid kogu jaeketti ja iga asukoha potentsiaali hinnatakse kriitiliselt. „Pilootprojektidena oleme Tallinnas avanud kolm värskendatud ilmega R-kioskit. Pilootkioskid on ka Tartu ja Pärnu bussijaamas,” lisas ta. Dorbek kinnitas ka, et kindlasti jäävad R-kioskitesse müügile ühissõiduki- ja lotopiletid ning tootevalik täieneb järk-järgult.

Rautakirja Estoniale kuuluvad peale kioskite ka Lehepunkt, Apollo, Filmipood, Videoplanet ja Forum Cinemas.