Raadi rehvihoidla süttimise korral tuleks kolmandik Tartu elanikest evakueerida

 (71)
Raadi rehvihoidla süttimise korral tuleks kolmandik Tartu elanikest evakueerida
Raadi vanale lennuväljale on aja jooksul ladestatud umbes 13 000 tonni rehve, probleemi lahendamisega tegeleb Keskkonnainspektsioon.Foto: Keskkonnainspektsioon

Siseminister Mart Helme teatas ametlikus kirjas keskkonnaminister Rene Kokale, et Raadil paiknev vanarehvide ladustamisala tuleb kiiremas korras likvideerida, sest tulekahju korral tuleks ilmselt kolmandik Tartust evakueerida.

„Tulekahju korral tekib seal raskete tagajärgedega hädaolukord, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist ning toob kaasa ulatusliku keskkonnakahju," kirjutas Helme. „Palume keskkonnaministeeriumil leida parim lahendus, mis võimaldab rehvide reaalse likvideerimisega alustada kiiremas korras."

Siseminister märkis, et Lõuna-Eesti kriisikomisjoni õppuseks modelleeritud arvutuste kohaselt võib Raadi rehvihoidla süttimise korral vajada evakueerimist kolmandik Tartu linna elanikest. Põlemisel tekkiv saasteainete hulk ületab suurel määral lubatud piirnorme (sõltuvalt saasteainest 4-3000 korda), mis mõjutab elanike kõrval oluliselt ka keskkonda. Samalaadne tulekahju toimus 2019. aastal Leedus, 55 000 elanikuga Alytuse linnas, kus evakueeriti haiglaid, suleti koole ja ettevõtteid ning tulekahju tagajärjel tekkis Leedu iseseisvusaja suurim keskkonnakatastroof.

Helme ütles, et kui vaidluste tõttu ei suudeta tegutsema panna rehviringluse eest vastutavat ettevõtet või võtab neil likvideerimise alustamine aega, siis on oluline tagada riigi võimekus käivitada rehvide likvideerimiseks asendustäitmine ning lahendada kulude sissenõudmine hiljem.

Raadil asuva ehitusjäätmete vaheladustamiskoha loa kehtivus lõppes 2015. aasta mais, kuid juba varasemalt oli ilmnenud probleem, et 2005. aastal ehitusjäätmete vaheladustamiskohana kasutusele võetud alal ei täideta jäätmeseaduse tingimusi.

Mitmeid omanikuvahetusi läbi teinud kohas oli hakatud ladustama rehviringluse vanarehve, mille osas ümbertöötlemist ei tehtud ning maksimaalse kolme-aastase vaheladustamise asemel hakati neid sinna lihtsalt piiramatult kokku kuhjama. „Peale loa kehtivuse lõppemist ei alustatud ala tühjendamist, vaid algasid vaidlused vastutuse üle. Selleks ajaks oli alale kogutud hinnanguliselt 12 000 - 15 000 tonni vanarehve, ladustamisala oli kõigile ligipääsetav, täitmata olid põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded ja puudus lahendus edasisteks tegevusteks ladustuskoha likvideerimisel," kirjutas minister.

Helme meenutas ka, et samas piirkonnas toimus 2013. aasta jaanipäeval väiksema rehvikogusega tulekahju, mille kustutustööd kestsid 10 tundi.

Täpsustatud hinnangu alusel paikneb ladustatud alal umbes 13 100 tonni vanarehve. "Värskeima info alusel kavandatakse 2020. aastal läbi Keskkonnainvesteeringute keskuse rahastada kolmandiku vanarehvide likvideerimist, mille järel vajab likvideerimist veel umbes 7400 tonni vanarehve. Meile teadaolevalt on keskkonnainspektsioon algatanud haldusmenetluse MTÜ Rehviringlus suhtes, kes on vastutav ülejäänud rehvide likvideerimise eest," lausus Helme.

Ekspressi konverents 2020