Eesti Ringhäälingute Liit tänab meediakanaleid, mis kajastasid rahvusringhäälingu 70. aastapäeva üritusi. Kahetsusväärselt on mõnes meediakanalis, eelkõige uudisteagengtuuri Baltic News Service käsitluses kujutatud sündmust eraraadiote ja Eesti Raadio tülina õiguse pärast seda tähtpäeva tähistada.

18 eraõiguslikku raadio-, tele- ja kaabellevikompaniid ühendava ERL-i ametlik seisukoht on, et 18. detsembril pidasime rahvusringhäälingu aastapäeva, mitte üksnes ER-i juubelit. Oli ju esimene raadiomaja aastal 1926 omandivormilt eraõiguslik. Samas ei ole ERL kunagi kahtluse alla seadnud ER-i õigust tähistada seda tähtpäeva, sest liit tunnustab ER-i olulise osana Eesti rahvusringhäälingu ajaloos. 1990. aastate alguses said erajaamad tekkida vaid sellelt kultuuriliselt, ajakirjanduslikult ja tehnoloogiliselt baasilt, mis oli ringhäälingu arengu tulemusena ER-is tekkinud. Vaid ringhäälinguvälistest teguritest sõltus, et kuni 1991. aastani oli Eestis vaid üks raadio./--/

ERL planeeris oma ettevõtmised nii, et need ei kattuks ER-i üritustega ega segaks neid kuidagi. Ei hommikuses erajaamade ühissaates, mälestustahvli avamisel Tallinnas Pikk tänav 43, ega ka keskpäevases erajaamade ühissaates otsinud eraraadiod teravusi ega konflikti ER-iga. üritustele olid kutsutud ka ER-i ja ETV esindajad, samuti olid eraraadiote esindajad kutsutud ER-i üritustele. ERL andis esimese aastaauhinna - kuldmikrofoni - Lembit Laurile, ER-i kauaaegsele "halloo-mehele", mis meie kujutlust mööda kinnitab, et ringhäälingu ajaloo käsitluses ei otsi ERL riigiraadioga vastasseisu.

Mööname, et eraraadiote ja ER-i arusaamad ei kattu mitmes olulises ringhäälingupoliitilises küsimuses (nt reklaami kasutamine avalik-õiguslikus ringhäälingus). Samas oleks võimalik leida ka ühishuve (nt autorikaitse vallas). Kuid erimeelsused ei puutu rahvusringhäälingu tähtpäeva tähistamisse kuidagi. (ERL-i põhikiri ei välista ER-i ja ETV astumist liidu liikmeks.)

On tõsi, et ERL sai sapisevõitu kirja Vikerraadio juhilt Mart Ummelaselt, nagu väidab Baltic News Service ja kirjutab 19. detsembri Eesti Päevaleht. Et tegu oli erakirjaga, ei pea ERL kohaseks seda ametlikult kommenteerida. Põhiseadus lubab kõigil vabalt arvamusi avaldada.

ERL kinnitab, et Toomas Lepa arvamus Baltic News Service-i uudises "Eraraadiod ja riigiraadio tülitsevad pidupäeva pärast" ei ole ERL-i ametlik seisukoht. Lepa volitused liidu juhatuse esimehena pole veel jõustunud. Lepp pole ka näinud Ummelase kirja, kuna viibib puhkusereisil Dubais, mistõttu ei saanud ta Eestis toimuvat täpselt hinnata.

Taunimisväärne on, et uudisteagentuur Baltic News Service ja viimasele viidates ka mõni teine meediakanal on tüli pidupäeva pärast kunstlikult konstrueerinud, võimendades ebaolulisi detaile, mis annavad kogu rahvusringhäälingu aastapäevale äraspidise värvingu ning solvavad kõiki ringhäälingutöötajaid.

Ringhäälingu aastapäeval oleks peale ürituste ilmselt uudiskünnise võinud ületada ka see, et era- ja avalik raadio vaatamata võimalusele teineteisele allapoole vööd ei löönudki.

URMAS LOIT, Ringhäälingute Liidu tegevdirektor